Atraktsiooni kirjeldus
20. juunil Borgo linnapiirkonnas asuv Perugia botaanikaaed asub 20. juunil ja seda haldab Perugia ülikool. See asutati 1962. aastal Via San Costanzo ja Via Romana tänavate vahel teise botaanikaaia järeltulijana, mis asutati 18. sajandi keskel ja mille asukoht on ajaloo jooksul mitu korda muutunud. Selle asutuse peamine eesmärk on toetada ülikooli haridus- ja teadusprogramme. Botaanikaaeda pääseb igal hommikul.
See esimene botaanikaaed, mis loodi 1768. aastal, asus väljaspool Perugia linnamüüre Porta San ja Porta Pesa väravate vahelisel muldkehal ning oli väike maatükk, millel kasvatati peamiselt ravimtaimi. 1810. aastal viidi aed lähemale Palazzo Olivietanile, kus täna asub ülikool, ja pärast põllumajandusteaduskonna loomist koliti see uuesti - seekord San Pietro basiilika kõrval asuvasse benediktiini kloostri aeda.. Seal püsis ta kuni 20. sajandi keskpaigani, mil õpilaste arvu kasv nõudis suurema uurimiskoha loomist.
Tänapäeval on botaanikaaias koduks umbes 3000 erinevat taime, sealhulgas veeliigid, viljapuud, sukulendid, troopilised ja lähistroopilised liigid ning igapäevaelus kasutatavad taimed, näiteks tüümian, palderjan, rabarber, põldlill. rebased ja teised. Kohalikus arboreetumis näete Apenniinide keskosale omaseid puid - kastaneid, tamme, pööke, papleid, pajusid ja puuvõõrikuid. Lisaks on olemas alpiaed ja Jaapani kiviktaimla ning kasvuhoone pindalaga 700 ruutmeetrit.
Muide, ka aed Benediktiini kloostri territooriumil San Pietro basiilika lähedal on säilinud - seda nimetatakse Perugia keskaegseks aiaks. Kunagi oli sellel saidil katedraal ja täna näete siin varem seisnud hoonete ja rajatiste fragmente, sealhulgas 13. sajandist pärit etruski-rooma maanteed ja linnaväravaid. Sellesse aeda pääsete, kui läbite esimese kaetud kloostri galerii. Külastajad satuvad kohe munakujulisele lõigule, mida ümbritsevad veeallikad, mis sümboliseerivad nelja Eedeni jõge, aga ka lootevett, millest elu pärineb. Toas näete 12 sodiaagimärki, taimi, mis on kõigi nende märkidega seotud, ja kahte puud, millel on oluline sümboolne tähendus - elupuu (magnoolia) ja ilmutuse puu (ficus). Veidi kaugemal asub nn Lukus - püha mets. Munkade jaoks oli püha mets koht, kus nad said olla üksinduses ja mõtiskleda elu üle. Selle metsa puude hulgas on Liibanoni seeder, loorber, pärn ja hõlmikpuu, mida tuntakse kui “igavese nooruse puud”. Lukus viib tee keskaja aia viimasele lõigule, mis koosneb ravimtaimedega lillepeenardest ja omamoodi köögiviljaaiast. Ja aia kohal on nn poodium - 16. sajandi torni varemed, kust avaneb imeline vaade Umbria orule, Assisile, Monte Subasiole ja Apenniinidele.
