Atraktsiooni kirjeldus
Üks Tallinna sümboleid on botaanikaaed, mis asub linna idaosas, teletorni kõrval, kesklinnast 3 km kaugusel. Koht, kus aed asub, kannab nime "Kloostrimetsa" (Püha Brigitte'i Pirita kloostrist - "Pirita Kloster"). Botaanikaaia kõrval on väljapääs Läänemerele, selles kohas avaneb päikeseloojangul Tallinna linna kauneim panoraam. Aia lähedal voolab Pirita jõgi.
Tallinna Botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961 Teaduste Akadeemia instituudina. Suurem osa kogudest istutati esimese 20 aasta jooksul. See asutus avati külastajatele 1970. aastal, kasvuhooned ja soojad voodid - 1971. aastal.
1992. aastal liitus Tallinna Botaanikaaed Balti riikide Botaanikaaedade Ühendusega (ABBG) ja 1994. aastal Botanic Gardens Nature Conservation International (BGCI). Tallinna Botaanikaaia Sõprade Selts asutati 1995. aastal. Botaanikaaia olemasolu ajal juhtisid seda Arnold Pukk (1961-1978), Jüri Martin (1978-1988), Andres Tarand (1989-1990), Heiki Tamm (1991-1997), Jüri Ott (1997-2001)) ja Veiko Lõhmus (2001-2005) ning alates 2005. aastast - dr Margus Kinisepp.
Enamiku õues olevate kompositsioonide kujundas maastikuarhitekt Alexander Niine (1910-1975). Suurima maa -ala on arboreetum, mille istutamine algas 1963. aastal. Taimed liigitatakse suguluse põhimõtte järgi. Sama istutuspõhimõtet kasutati kiviktaimla loomisel. Ülejäänud välinäitused põhinevad ajaloolisel põhimõttel ja iluaianduse põhimõttel.
Puittaimede ekspositsiooni esindav arboreetum hõlmab 17 hektarit. See on Eesti liigirikkam puittaimede kollektsioon. Botaanikaaia üks õitsevamaid ja värvikamaid alasid on kiviktaimla, mis loodi ajavahemikus 1970–1973 looduslikul nõlval 8 meetri kõrgusel.
Dendraariumiga külgnevas roosiaias on kibuvitsa, igasuguste rooside (sprei, lokkis, pikk, alamõõduline) ekspositsioon. Roosiaretuse ajalugu demonstreeritakse roosiaia pikal peenral. Mõnes peenras jälgitakse rooside vastupidavust erinevatele ilmastikutingimustele, kahjuritele ja haigustele. Lisaks esitatakse botaanikaaias ka teisi taimekollektsioone: mitmeaastased taimed, sõnajalad, sibulad, aga ka kasulikud taimed.
Loomaaeda pääseb mitmel viisil: ühistranspordiga, autoga või jalgrattaga. Lisaks tuleb jalgratas jätta pargiväravast välja, kuna sellel asuval botaanikaaia territooriumil ei tohi liikuda. Eelneval broneerimisel saab korraldada giidiga ekskursiooni avatud kogudes ja Palmimaja kasvuhoonetes, mis kestab umbes 1 tund.
