Atraktsiooni kirjeldus
Botaanikaaia asutas 1803. aastal professor G. A. Hermann. Ta oli ka selle esimene juht. Peaaednik I. A. Veynmann tegeles aia ehitamise ja planeerimisega. 1811. aastal valiti botaanikaaia direktoriks loodusteaduste professor K. F. Ledebour, kes täitis oma ülesandeid ustavalt 25 aastat. Tänu tema pingutustele ja entusiasmile aed kasvas ja tänaseks on see jõudnud 3,5 hektari suuruseks. Mälestusplaadid ja pargi monumendid hoiavad mälestust botaanikaaia heaks töötavatest kuulsatest botaanikutest.
Kasvuhoonete ees on 1870. aastal loodud taimede taksonoomia osakond. See kogumik aitab õpilastel mõista botaanika põhitõdesid ja annab suurepärase võimaluse taimesõpradele haruldasi liike kogeda.
Peasissekäigust paremal on üheiduleheline aed, kuhu taimed on paigutatud vastavalt nende päritolupiirkonnale. Kollektsioonis on umbes 300 liiki üheidulehelisi taimi, nende hulgas on palju sibula- ja mugulataimi, mis õitsevad kevadel ja suve alguses.
Palmikasvuhoone ette istutatakse kaheidulehelisi taimi vastavalt botaanik Adolf Engleri süsteemile. Seda üldtunnustatud süsteemi, mida paljud botaanikaaiad kasutavad tänaseni, iseloomustab asjaolu, et taimi on esindatud vastavalt nende arengule. Selles kollektsioonis on umbes 800 taimeliiki. Siin on esindatud nii üheaastased kui ka kaheaastased põllukultuurid. Esitatud kaheiduleheliste taimede hulgas võib näha selliseid Eestis vähe tuntud kultuurtaimi nagu läätsed, artišokid, tatar, lina, tubakas jt.
Botaanikaaia park hõivab suurema osa sellest. See on jagatud kolmeks osaks: Euroopa, Põhja -Ameerika ja Ida -Aasia. Eesti “jämedaim” vaher on pargi Euroopa osas väärtuslik eksponaat. Ida -Aasia osakonnas kasvavad vanad sarapuud, samuti Amuuri sametid ja erinevat tüüpi vaher. Sama looduspiirkonna rohttaimed kasvavad puukultuuride all. Pargi Põhja -Ameerika osas asuv Minneota salu loodi samal põhimõttel.
Pargis on esindatud mitmeaastaste dekoratiivtaimede kollektsioon. Lõunanõlval on Eesti jaoks sellised haruldased taimed nagu hõlmikpuu ja tulbi liriodendron. Kindlusemüüri taga on iiriste kollektsioon, mida esindab enam kui 60 sorti. Aia teises pooles on suur kogumik 250 sorti pojenge. See pojengiaed, mis õitseb juuni keskpaigast juuli lõpuni, loodi 2004. aastal.
Emajõe ääres kasvab klematiseaed, mis õitseb juuli lõpust kuni päris pakaseni. Kollektsiooni värvid ulatuvad valgest tumepunaseni. Lillepeenarde liigiline mitmekesisus muutub igal aastal. Igal aastal püüavad nad lillepeenraid kaunistada uute ja haruldasemate taimeliikidega. Suurim lillepeenar asub palmikasvuhoone vasakul küljel. Aia keskel, endise Püha Jüri bastioni lohus ja nõlvadel asub kiviktaimla. Suurem osa taimedest pärineb metsavööndi ülempiirilt ja mägipiirkondadelt.
Aia idanurgas on roosiaed umbes 250 roosiliigiga. See aianurk rooside tohutu õitsemise perioodil meelitab külastajaid oma erksa ja mitmekesise värvipaletiga ning kutsub ka imelise aroomikimbu juurde. Botaanikaaia lääneosas on välja pandud Eesti taimestiku taimed.
Palmikasvuhoones on 58 liiki palme. Vanim on 90-aastane Kanaari datlipalm. Kõrgeim on Washingtonia niiditaoline, kõrgusega 20 meetrit. Banaanid kasvavad paremas nurgas, nende all on bassein, kus ujuvad kalad ja veekilpkonnad. Lisaks elavad kasvuhoones viirpapagoid, nümf ja senegalilased.
Subtroopiline kasvuhoone sisaldab taimi kõigilt subtroopilise vööndi mandritelt. Seal on taimi Austraaliast, Aafrikast, Uus -Meremaalt, Jaapanist, Ameerikast ja teistest riikidest. Troopiline kasvuhoone sisaldab peamiselt Ameerikast toodud taimi.
Mahlane kasvuhoone, mille pindala on 100 ruutmeetrit, sisaldab umbes 600 taimeliiki. On erinevaid aaloe, eeoniumi ja tõmblevaid liike. Kasvavad ka kaktus- ja agaaviperekondade taimed. Kasvuhoone vanim ja suurim kaktus on Gruzoni ehhinokaktus, mida rahvasuus kutsutakse "ämma tooliks".
