Atraktsiooni kirjeldus
1860ndate lõpus oli Narva raekoda linna kõige esinduslikum avalik hoone. Rootsi kuningas Karl XI andis linnavõimudele käsu raekoda ehitada. Projekt põhines Lübecki arhitekti Georg Teiffeli projektil. Ehitust alustati 1868. aastal ja see kestis kolm aastat. Ja juba 1871. aastal oli raekoja hoone valmis. Ehituse lõpus paigaldati torni otsa kullatud sepistatud kraana kujuga tuulelipp, mille valmistas meister Grabber. Hoone siseviimistlust jätkus aga veel 4 aastat.
Järgnevatel aastatel paigaldati hoone fassaadile kell ja Stockholmist toodud portaal. Samuti viidi lõpule treppide ehitus. Viimased paigaldatud elemendid olid sepistatud rauast trepp, mis tol ajal oli kullatud, ja uksekoputaja. Toas oli raekoda kaunistatud maalidega. Esimesel korrusel oli tohutu saal, mis oli kaetud maalitud taladega. Fuajee mõlemal küljel oli rida ruume. Teisel korrusel, kuhu vestibüülist viis trepp, oli kohtuniku (hiljem duuma) koosolekuruum. Teise korruse põhjaosa sisaldas kõrgemat kohtusaali, kantseleit ja ooteruumi, lõunatiivas aga alumise kohtu ruumid ja kaubanduskoda. Keldrikorrusel oli mõõtude ja raskuste kamber, vangla, samuti abiruumid.
Raekoja hoone sai Teise maailmasõja ajal tugevasti kannatada. Seejärel hävitati torn, katus, laed, said portaalis ja trepikojal olevad kujud tugevasti kannatada. Raekoja restaureerimistöid tehti aastatel 1956–1963. Sel perioodil ehitati torn ümber, taastati fassaad, portaal ja trepp. Interjöörist on säilinud vaid pidulik fuajee, milles on taastatud teisele korrusele viiv trepp ja maalidega kaunistatud laetalad.
Praegune Narva raekoja hoone on kolmekorruseline kõrge sokliga hoone. Torni katust kroonib kuppel ja selle tippu, nagu endistel aegadel, kaunistab kraana, mis on valvsuse sümbol. Välisseinaga samal tasapinnal asuvate akende asukoht on iseloomulik ka Narvale. Raekoja vaieldamatu kaunistus on portaal, millel on kolm figuuri, mis sümboliseerivad õiglust, tarkust ja mõõdukust. Just nende kolme eetilise põhimõtte alusel hakati raekojas õiglust täitma. Kujude vahel oli linna ajalooline vapp, mis oli sinine kilp, millel asusid mõõk, mõõk ja 3 suurtükikuuli. Mõõk sümboliseeris linna tähtsust linnusena idapiiril, mõõk - lääne piiril. Piirilinna sümbolite vahel on kujutatud kahte kala. Ühe versiooni kohaselt tähendas see pilt kalapüügiõigust, mille linnale andsid valitsejad. Eesti veekogud olid iidsetel aegadel tuntud oma kalarohkuse poolest. Populaarne kuulujutt ütleb, et Peeter I, kinnitades linna vappi 1585. aastal, ütles: "Ole vait nagu kala ja nõnda oled kuulekas uuele valitsusele."
Alates 60ndate keskpaigast. 20. sajandil asus raekoja hoone Pioneeride palees. Victor Kingisepp. Viimastel aastatel on see hoone olnud tühi. Muutke raekoda kaugemas tulevikus linnavalitsuse esindushooneks.
