Omapärase kliima ja imeliste männipuude poolest tuntud Pitsundat on juba aastaid seostatud kliimakuurordiga. Nõukogude ajal oli siin ülevenemaaline kuurort. Vähesed puhkajad mõtlesid aga sellele, kui kaugele ulatub antiikajast Pitsunda ajalugu, millel oli oma antiikaeg. Lõppude lõpuks võlgneb see oma nime muistsetele kreeklastele, kes rajasid siia linna Pitiunt või Pitius, mis tähendab "mänd". Teisel-esimesel sajandil eKr oli linn osa Pontine'i kuningriigist. Siin asus Rooma kindlus.
Neljandal sajandil sai Pitsundast Kaukaasia kristlik keskus. On teada, et just teel sellesse linna suri legendaarne kristlik pühak John Chrysostom, nii et tema haud oli siin. Täpsemalt oli see spetsiaalne haud, millel oli osake pühaku säilmetest, mis viidi neil päevil üle Konstantinoopolisse.
Kuidas Pitsundast sai Pitsunda
Pitiunt sai Abhaasia kuningriigi osaks 780. aastatel ja kui Gruusia 10. sajandil ühines Abhaasiaga, sisenes linn oma piiridesse. 11. sajandil muudeti asula nime veidi - selle nimi oli Bichvinta. Kuid tänapäevane nimi ilmus juba tänu genovlastele, kes rajasid siia oma kaubanduspunkti. Seejärel kandis ta nime Pezonda. See oli juba 14-15 sajandil, kaks sajandit hiljem läks linn Ottomani impeeriumi võimu alla. 19. sajandil sai Pitsundast Vene linn, saades osaks impeeriumist, misjärel läks see omal ajal üle Nõukogude Liidule. See on Pitsunda lugu lühidalt.
Nõukogude periood
Pitsunda oli eliitkuurort ja männimetsad täitsid õhu spetsiaalsete eeterlike õlidega. Selle tervendava loodusliku kingitusega küllastunud mereõhk võib iseenesest paraneda ülemiste hingamisteede haigustest. Männikutes võis end kuumuse eest peita ja värskust nautida. Ka rannapuhkus oli siin suurepärane. Sellepärast valis selle maa nõukogude eliit.
Siia ehitati mitu sanatooriumi, mis on praegusel ajal tööd jätkanud. Vana mälu järgi tulevad Venemaa elanikud siia puhkama ja nüüd on nad eliidist kaugel, kes eelistavad nüüd välismaist puhkust mujal maailmas. Külalislahkel Pitsundal on hea meel kõiki puhkajaid vastu võtta.
