Rootsi kuningriik asub Põhja -Euroopas, mis hõlmab paljusid saari. Suuruse poolest on kõige olulisemad järgmised maa-alad: Ven, Bjorke, Adelsjo, Visingsjo, Gotska-Sandyon jt Rootsi saared asuvad Läänemeres ja Botnia lahes. Läänemere suurimad saared on Öland ja Gotland. Osariigi piirid ulatuvad 2233 km. Rootsit eraldavad Taanist Skagerraki, Kattegati ja Øresundi väinad.
Rootsi saarestikud
Poteå ja Luleå linnade lähedal, Botnia lahes, asuvad saarerühmad, mis on kuulsad oma kauni looduse ja kultuuriliste vaatamisväärsuste poolest. See on Stockholmi saarestik, mis hõlmab umbes 24 tuhat saart. See asub linnast 80 km kaugusel.
Estgiote saarestik asub riigi idaranniku lähedal. Tegelikult moodustavad selle kolm saarestikku: Tust, Gryut, Püha Anna saarestik ja Arksund. Kõik selle piirkonna Rootsi saared on kaetud taimestikuga. Viljatud kivid asuvad merest väga kaugel.
Kagurannikul asub 10 000 saarest koosnev saarestik. See ulatub mööda Mönsterose, Vesterviku, Kalmari ja Oskarshamni linnu. Selle rühma kõige olulisem saar on Öland. See on Rootsi populaarne kuurort, kus on madal vesi ja liivarannad.
Kliimatingimused
Rootsi asub põhjalaiustel, kuid kliima on mõõdukas. Suhteliselt soojad ilmastikutingimused pakuvad Golfi hoovus. Riiki kaitsevad Atlandi ookeani tuulte eest Skandinaavia mäed. Rootsi talved on külmad ja suved lühikesed. Paljudel Läänemere saartel leevendavad kliimat soojad Atlandi tuuled. Suvine keskmine temperatuur riigis on +17 kraadi. Jaanuaris on sooja -14 kraadi. Läänemerel asuvatel Rootsi saartel on soojemad talved. Piirkonnas sajab suvel vihma. Põhjapoolsed territooriumid on kaetud taigapuudega, samas kui lõunapoolsetel maadel on segametsad. Põhjas valitseb subarktiline kliima.
Looduslikud omadused
Rootsi saari iseloomustavad künklikud maastikud, kivine pinnas ja okasmetsad. Suurem osa riigi territooriumist on kaetud metsadega. Rikkaliku taimestikuga saared on varjatud viljatute ja kiviste aladega. Riigi pealinnas Stockholmis on 14 saart. Rootsi loomastikumaailm ei ole väga mitmekesine. Siin elab kuni 70 imetajaliiki. Põhjapõdrad elavad Lapimaal, pruunid karud ja ilvesed aga taigas.
