Soome Turu ajalugu on isegi nime poolest seotud Venemaaga. Kõigi näiliste sarnasuste tõttu pole Turul Türgiga mingit pistmist, kuna selle toponüümi juur viitab algselt sõnale "läbirääkimised". Selle linna territooriumi vallutasid rootslased; on ka tõendeid selle kohta, et novgorodlased selle vallutasid. Kuid siiani pole need andmed eriti usaldusväärsed.
Linna sihtasutus
Turu linna asutamine pärineb keskajast, kui sellest asundusest teatati 1229. aastal kirjutatud kirjas paavst Gregorius XI -le. Sellest ajast alates on meri muutunud madalaks ja linnaasulad tuli kolida rannikule lähemale, kuna laevad olid peamine kaubandustransport.
Linn kandis siis nime Korois või Koroinen. Nendest aastatest on kirikud jäänud vana asula asemele. Samuti kandis linn nime Abo, mille talle andsid rootslased. Esialgu oli see rootslaste püstitatud saare kindluse nimi. Aga kui maa veest tõusis, liitus saar mandrirannikuga ja siis oli juba küsimus Abo-Turu üldasustuses. Linna tõelise õitsengu tagas rahu Novgorodi vürstiriigiga, kes oma rüüsteretkedega naabreid pahandas. Üks neist lõppes Abo Turku täieliku põletamisega.
Soomel polnud sel ajal iseseisvust ja ta kuulus Rootsi. Turu vermis aga oma münte, mis polnud keskajal haruldane. Mündid pärinevad aastast 1409.
Ka Turu vallutasid taanlased. Kuid 1523. aastal vabastati Abos loss neist.
Meeldejääv on ka kirikureform, kui katkestati sidemed katoliku kirikuga, et uuele luterlikule õpetusele meeldida. Sel ajal hakkas arenema soome kirjandus ja kirikuraamatud tõlgiti soome keelde.
Mittekapitali kapital
Turku peeti siis Soome peamiseks linnaks, kuid seda ei saanud nimetada pealinnaks, kuna Soome ei olnud veel iseseisev riik. Kuid see ei takistanud palee intriige siin juhtumast, mõnikord verise masenduse saamisel.
Ka Venemaa nõudis neid maid sel ajal. Põhjasõja esimest vallutuskampaaniat alustas siin Peeter I. Ligi kaheksa aastat seisid siin Vene väed - aastatel 1713–1721. Teises sõjas - vene -rootsi - okupeerisid rootslased taas Turu. Kuid juba uue sajandi alguses läks linn Venemaa valdusesse. Ja kui saabus Soome suurvürstiriigi ajastu, mis läks üle Venemaale, hakkas linn rahulikult arenema. Aleksander I lubas kohalikke seadusi mitte muuta ja lubas elanikkonnal elada oma tavapärasel viisil.
Mõne aja pärast viidi pealinn Turust Helsingforsi (Helsingi). Lisaks teame, et Soome sai iseseisvuse kodusõja ajal. Kuid pealinn ei naasnud kunagi Turusse.
