Hamburg (ametlikult vaba ja hansalinn Hamburg) on Saksamaa suuruselt teine linn ja üks suurimaid sadamaid Euroopas.
Hamburgi ajalugu algab Hammaburgi kindlusest, mis püstitati Alsteri jõe suudmesse keiser Karl Suure käsul 9. sajandi alguses. Oma pika ajaloo jooksul ründasid linna korduvalt erinevad vallutajad (viikingid, poolakad, taanlased, prantslased jne), mitu korda hävitati põhjalikult, kogesid tõsiseid tulekahjusid ja katku puhanguid, mis nõudsid tuhandeid inimelusid, kuid vaatamata kõigele kasvas ja arenes.
Keskaeg
Aastal 1189 andis keiser Frederick I Barbarossa linnale eristaatuse ning andis hulga kaubandus- ja maksusoodustusi, mis tegelikult andsid võimsa tõuke Hamburgi kui Euroopa ühe suurima sadama edasiarendamiseks. Kiirele majanduskasvule aitasid suuresti kaasa ka 1241. aastal Lübeckiga sõlmitud kaubandusliit ja sellele järgnev Hamburgi liitumine Hansa Liiduga. Aastal 1410 võeti vastu esimene Hamburgi põhiseadus. 16. sajandi alguseks laiendas Hamburg oluliselt oma piire ning juba 1510. aastal sai ta ametlikult vaba keiserliku linna staatuse ja vastavalt ka õiguse omavalitsusele. 16. sajandi keskpaigaks on Hamburg kujunemas üheks suurimaks kaubanduspindaks Euroopas.
16. sajandil Lääne- ja Kesk -Euroopat vallutanud reformatsioon ei möödunud Hamburgist. Aastal 1529 võttis linn ametlikult omaks luterluse. Järgnenud massiline Hollandist ja Prantsusmaalt pärit protestantlike põgenike ning seejärel Portugali sefardi juutide sissevool avaldas olulist mõju Hamburgi elanike arvu kasvule ja linna kultuurilisele arengule.
Uus aeg
1806. aastal, pärast Püha Rooma impeeriumi kokkuvarisemist, säilitas Hamburg oma privileegid ja sai tegelikult linnriigiks, kuid juba 1810. aastal okupeeris selle Napoleoni väed. Tõsi, prantslaste reegel, mis avaldas linna majandusarengule väga negatiivset mõju, oli lühiajaline. 1814. aastal vabastasid Vene väed Hamburgi ja linn taastas oma iseseisvuse, mille tagatised kuulutati ametlikult välja 1815. aastal Viini kongressil. Aastatel 1814–1866 oli Hamburg nn Saksa Konföderatsiooni liige, 1866–1871 - Põhja -Saksa Konföderatsiooni liige ja 1871–1918 - Saksa keisririigi ja selle peamise “merevärava” osa. Linnal õnnestus säilitada oma autonoomne staatus ka Weimari vabariigi ajal (1919-1933).
Teise maailmasõja ajal pommitati Hamburgi korduvalt, mille tagajärjel hävitati märkimisväärne osa linnast. Aastatel 1945–1949 okupeeris Hamburgi Briti väed, misjärel sai sellest Saksamaa Liitvabariigi osa. Raudne eesriie, mis asub Hamburgist vaid 50 km ida pool, mõjutas kindlasti oluliselt linna kaubanduslikku atraktiivsust ja rolli maailmakaubanduses. Linna majandusarengu oluline tõus algas pärast Saksamaa ühendamist 1990.
Tänapäeval on Hamburg Saksamaa oluline finants- ja tööstuskeskus, samuti peamine transpordisõlm.
