Nauru Vabariigi lipp kinnitati ametlikult omariikluse sümbolina 1968. aasta jaanuaris, kui riik saavutas iseseisvuse.
Nauru lipu kirjeldus ja proportsioonid
Nauru lipul on kuju, mis on traditsiooniline absoluutse enamuse sõltumatute riikide lippude jaoks maailma poliitilisel kaardil. Ristküliku küljed on suhtega 2: 1. Nauru riigilippu saavad vastavalt riigi seadustele kasutada maismaal ainult ametlikud institutsioonid ja vees - riigilaevad. Üksikisikutel, sõjavägedel, isiklikel laevadel ja kaubanduslikul mereväel ei ole lubatud Nauru riigilippu lehvitada oma eesmärkidel.
Nauru Vabariigi lipul on põhivälja sügavsinine värv. See on horisontaalselt jagatud kitsa kollase triibuga, moodustades lipu kaks laiuse ja pindalaga võrdset osa. Alumisel väljal, võllile kõige lähemal asuval poolel, on valge täht kaheteistkümne kiirtega.
Bänneri sinine värv sümboliseerib Vaikse ookeani lõputuid vetes, kus asub Noiru osariik. Lipu ekvaatorit tähistab kollane triip ja täheks on saar ise, mis asub planeedi põhja- ja lõunapoolkeraks jagavast joonest vaid 42 kilomeetrit lõuna pool. Tähe kiirte arv tähistab rahulikku eksistentsi väikesel kaheteistkümne hõimuga saarel.
Noiru lipuvärvid korduvad ka riigi iseseisvusaastal loodud vapil. Vapi peamine motiiv on heraldiline kilp, mis on jagatud kolmeks osaks. Selle ülemine pool on kollase värviga punutud põld, millele on kantud alkeemia sümbol. See tähendab mineraalset fosforit ja selle välimus Nauru vapil on tingitud asjaolust, et saarel tekkis varem suur fosforiidimaardla. Vapi alumine osa on vertikaalselt jagatud kaheks väljaks, millest üks kujutab punasel postil istuvat fregatti ja teine õitseva taime oksa.
Nauru lipu ajalugu
Maailma väikseim saareriik Nauru annekteeriti Saksamaa poolt 1888. aastal ja Saksamaa trikoloori peeti riigi lipuks. Esimese maailmasõja ajal hõivasid austraallased saare ja hakkasid siin aktiivselt fosforiidimaardlaid arendama. 1923. aastal omandas riik Rahvasteliidu mandaatterritooriumi staatuse ja kõik need aastad oli selle lipuks lipuvarda ülemises kvartalis sinine riie Briti sümboliga.
Võitlus riigi iseseisvuse eest algas 1950. aastatel ning viis 1968. aastal suveräänsuse ja uue iseseisva riigi lipu omandamiseni. Sellest ajast alates pole Nauru lipp muutunud.
