- Linna asutamine ja õitseng
- Keskaeg
- Uus aeg
Marseille on linn Lõuna -Prantsusmaal Lyoni lahe kaldal Rhone jõe suudme lähedal. See on suuruselt teine linn Prantsusmaal ja Vahemere suurim kaubandussadam.
Marseille ja selle lähiümbruse maad olid asustatud umbes 30 tuhat aastat tagasi, mida kinnitavad ka Koske koopast leitud iidsed kivimaalid. Vanimad joonised pärinevad umbes 27 000 -st. EKr. ja kuuluvad Gravette'i kultuuri ning hiljem - 19000. EKr. ja on iseloomulikud Solutreia kultuurile. Hiljutised väljakaevamised raudteejaama lähedal on näidanud ka neoliitilistest tellistest eluruumide jäänuseid, mis pärinevad aastast 6000 eKr. EKr.
Linna asutamine ja õitseng
Kaasaegse Marseille'i ajalugu algab umbes 600 eKr. Linna rajasid Kreeka kolonistid Fokeast (täna Türgi linn Focha) ja kandsid nime Massalia. Üsna pea oli linnast saanud juba üks iidse maailma suurimaid kaubanduskeskusi ja sellel oli oma rahapaja. Massalia õitseaja tipp langes 4. sajandile eKr. Neil päevil oli kindlustatud müüridega ümbritsetud Massalia ala umbes 50 hektarit ja selle elanikkond oli umbes 6 tuhat inimest. Majandus põhines peamiselt kohapeal toodetud toodete (vein, soolatud sealiha ja kala, aromaatsed ja ravimtaimed, korallid, korgid jne) ekspordil. Kuulus Vana -Kreeka geograaf ja maadeavastaja Pytheas oli pärit Massaliast.
Tugev liit roomlastega on juba pikka aega pakkunud Massaliale kaitset ja lisaturgu. Rooma kodusõdade käigus, mida ajaloos tuntakse ka kui Caesari kodusõdu (49–45 eKr), toetas Massalia Wrath Pompeyuse juhitud optimiste ja selle tulemusena pärast pikka piiramist 49. tabati Julius Caesari vägede poolt. Massalia kaotas oma iseseisvuse ja sai osa Rooma Vabariigist. 1. sajandil e.m.a. Linnas sündis kristlus, mida tõendavad sadama lähedalt avastatud katakombid, aga ka Rooma märtrite märkmed. 1. sajandil asutati ka Marseille'i piiskopkond.
Rooma impeeriumi kokkuvarisemine ei mõjutanud Marseille’d eriti. Erinevalt paljudest linnadest ja provintsidest, mis varem kuulusid impeeriumile, jätkas Marseille sellegipoolest aeglast arengut. 5. sajandil sattus linn visigotide kontrolli alla, kelle võimu all sai sellest oluline kristlik intellektuaalne keskus ning juba 6. sajandil sai sellest taas üks Vahemere suurimaid kaubanduskeskusi. 739. aastal frankide rünnakud Marseille'i vastu Karl Martelli juhtimisel tõid kaasa terava majanduslanguse, millest linn ei saanud kaua taastuda. Ei aidanud kaasa järgmise 150 aasta jooksul Marseille'i taastamisele ning kreeklaste ja saratseenide korduvatele rünnakutele.
Keskaeg
10. sajandil algas Marseille jaoks uus ajastu. Linn taastas kiiresti oma majanduse ja kaubandussuhted. 13. sajandi alguses muutub Marseille vabariigiks. 1262. aastal hakkas linn mässama Anjou-Sitsiilia maja valitsemise vastu, kuid mässu kägistas jõhkralt Anjou Karl I. 14. sajandi keskel koges Marseille mitmeid vägivaldseid mullikatku puhanguid ja 1423. aastal rüüstasid seda Aragoni krooni väed.
15. sajandi keskpaigaks oli Marseille’i majandus suures osas stabiliseerunud tänu Provence’i krahv Anjou René patroonile, kes pidas linna strateegiliseks mereväebaasiks ja oluliseks kaubanduskeskuseks. Ta andis linnale mitmeid privileege ja algatas kaitserajatiste ehitamise. Aastal 1481 ühines Marseille Provence'iga ja 1482. aastal sai see Prantsuse kuningriigi osaks.
Järgnevatel sajanditel jätkas Marseille vaatamata mõningatele rahutustele kasvu ja arengut. Aasta 1720 tõi linnale buboonilise katku epideemia, mida ajaloos tuntakse kui "Marseille'i katku". Epideemia levis kiiresti üle linna ja nõudis kümneid tuhandeid inimelusid. Linn pandi karantiini ja kõik kaubandussuhted lõpetati. Ometi suutis linn rekordilise ajaga taas toibuda ja mitte ainult taastada vanu kaubandussidemeid, vaid ka luua uusi.
Uus aeg
Marseille elanikud võtsid entusiastlikult omaks Prantsuse revolutsiooni (1789–1799). Marseillaide moodustatud vabatahtlike rügement asus teele Pariisi, lauldes teel revolutsioonilist hümni, mida hiljem nimetati Marseillaise'iks ja millest sai Prantsusmaa hümn.
19. sajandil võeti Marseilles aktiivselt kasutusele tööstuslikud uuendused, arenes töötlev tööstus. Prantsuse impeeriumi kiire kasv pärast 1830. aastat aitas kaasa ka merekaubanduse aktiivsele arengule, mis tegelikult on alati olnud linna heaolu aluseks ja heaolu tagatiseks.
Esimene maailmasõda Marseille’d tegelikult ei mõjutanud, samas kui Teise maailmasõja ajal olid linn sakslaste poolt okupeeritud ja seda pommitati korduvalt. Sellest hoolimata suutis sõjajärgne Marseille toime tulla laastamise, majandusprobleemide ja kuritegevuse kasvuga ning sellest tulenevalt sai temast oluline majandus-, tööstus-, kultuuri- ja teaduskeskus Prantsusmaal.
