Atraktsiooni kirjeldus
Iidne keskaegne kindlus Kalamita asub Inkermani linnas. Selle varemed asuvad Monastõrskaja mäel - Tšernaya jõe suudmes ja mäe alumises osas on säilinud kristliku koobaskloostri säilinud osad. Kõik need iidsed ehitised on osa riikliku reservi "Chersonesos Tauric" haru kompleksist.
Ajaloolaste sõnul püstitati algne kindlustus kloostrikivile varakeskajal. Tollal ehitas Bütsants Khersoni ümber kindlusi, kartes rändreidide ohtu Krimmi edelaosas. Kirjalikud allikad ei ole selle kindlustuse kohta teavet säilitanud.
Esimest korda leiti nimi "Kalamita" Genova merekaardilt, mis avaldati 1474. aastal. Varem - Itaalia kartograafide XIII ja XIV sajandi alguse kaartidel nimetati seda kohta Gazaria ja Kalamira.
Prints Theodoro Aleksei püstitas 1427. aastal kindluse, et kaitsta ainukest Theodoriitide sadamat nimega Avlita, mis asub Musta jõe suudmes. Vürstid Theodoro tegid Kalamite sadama kaudu nii elavat kaubandust, et neist sai Kafale ohtlik konkurent. Tollases Genova juhendis, mis oli pühendatud Musta mere kolooniate haldamisele, on kirjas, et Mangupi vürstid, eirates Kafa õigusi ja privileege, ehitasid avalikult Kalamitasse sadama. Ning kaubalaevade peale- ja mahalaadimine kahjustab Kafa kogutud makse.
Tatarlased kasutasid aktiivselt Kalamitski sadamat, et müüa türklastele orje. Türgi armee, olles 1475. aasta suvel Krimmi kaguosas maabunud ja vallutanud Genova kolooniad, lähenes Mangupile. Vürstiriigi pealinn langes detsembris 1475, ei suutnud vastu pidada pikale piiramisele. Kalamita vallutasid türklased veidi varem. Kindlustust kloostrikivile kutsusid türklased In-Kermen (Inkerman). Türgi keelest tõlgituna tähendab see "koopalinnust". XVI-XVII sajandi vahetusel ehitasid nad kindluse sõjalisteks operatsioonideks ümber tulirelvade kasutamise uutes tingimustes.
Juba 17. sajandil oli sadamas ärielu täies hoos, kuid 18. sajandi keskpaigaks oli linnuse ja Kalamita sadama sõjaline ja kaubanduslik tähtsus kadunud.
