Atraktsiooni kirjeldus
2006. aastal loodi Soome piiril ja valla põhjaosas "Kostomushka linn" Kalevalski rahvuspark. Valitsuse eritellimusel moodustatud park hõlmab umbes 75 000 hektarit maad. Rahvuspargi loomise eesmärk on säilitada Põhja -Venemaa ainulaadne loodusmaastik, mille ilu on karjala rahvaeepostes korduvalt kirjeldatud.
Kalevala rahvusparki võib nimetada ainsaks omataoliseks, kuna selle territooriumil võib leida männimetsade kuivi alasid, mis kasvavad mitte ainult kividel, vaid ka liustikul. Lisaks pargi põlismetsadele leiate haruldasi raba- ja järveökosüsteeme, mis nõuavad eriti hoolikat kaitset. Kalevala pargile kuuluvatel maadel on keelatud igasugune tegevus, mis võib tekitada vähemalt teatavat kahju metsaökosüsteemidele ja loomamaailma esindajatele, aga ka kogu pargi kultuuri- ja ajalookompleksile.
Pargi põhimaastik koosneb metsadest, järvedest ja soodest. Alam -Lapukka järv, üks suurimaid, asub pargi piirialal. Selles kohas on juba sajandeid kala ja ulukeid püütud. Nende aegade jälgi võib leida tänaseni ümbritsevasse maastikku sisse kirjutatud kalade suitsuahjude, alade piiridel rohtudega pikaks kasvanud puude ja spetsiaalsete jahilõigetega ning isegi urgudeks ehitatud märtide söödaks. Teed, mis kunagi ühendasid erinevaid külasid, on muutunud hämarateks piirjoonteks ja neid on nüüd raske ära arvata. Ja tänapäevased rajad on juba metsloomade poolt ette nähtud: põdrad, hirved ja karud.
Rahvuspargi metsad on ainulaadsed ja jäljendamatud. Jätkusuutlik elupaik, mis on säilinud üle ühe aastatuhande, on pargi peamine väärtus. Siit leiate endiselt primitiivseid taimi ja väga kapriisseid loomi.
Kalevala rahvuspark on jagatud loodusvöönditeks. Lääneküljel on igavesed kuused, idas männid. Rändaja silme ees paistab mets kogu oma mitmekesisuses. Siin võib leida nii noort läbipaistvat metsa kui ka otse üles tormavaid küpsete puude veerge. Vaikset metsarahu häirib vaid ojade mänguline müra.
Kaitsealustes metsades elab ka erinevaid loomi. Nii võib suvel leida põhjapõtru koos jõe äärde jooma tulnud poegadega, aga ka väiksemaid loomi - jäneseid ja märtsi. Kevadel võib näha kuldkotkaid, kes vahetpidamata tiirutavad üle soosaarte, kaitstes pesasid. Ja võite olla tunnistajaks kalakotka jahtimisele järvedel. Merikotkas pole nendes metsades haruldane. Reserveeritud kohad on saanud koduks haruldastele loheliikidele, kelle pesasid on pargist leitud rohkem kui üks kord. Suvel ehitavad kraanad pesasid soiste kallaste äärde ja soodes karjatavad arvukad haneparved.
Inimesed, kes on nendes kohtades elanud iidsetest aegadest, kaitsesid oma elupaika. Nüüd seisab selline ülesanne Kalevala rahvuspargi ees. Piirkonna loodusliku rikkuse säilitamiseks, taastamiseks ja suurendamiseks. Seatud ülesannete hulka ei kuulu mitte ainult usaldatud maade, ainulaadse taimestiku ja loomastiku kaitse ja seire, vaid ka teadustegevus erinevate rahvusvaheliste projektide raames. Lisaks nendele tegevustele teeb Kalevala rahvuspark ulatuslikku koostööd kohalike koolide, kõrgkoolide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et noori keskkonda harida. Selliste programmide raames toimuvad organiseeritud ekskursioonid rahvusparki. Pargi töö teine põhimõte on meelitada turiste, luues ümbritsevate külade elanikele hea infrastruktuuri ja uusi töökohti.
