Atraktsiooni kirjeldus
Jaunpilsi loss asub samanimelises külas, see asub umbes 50 km kaugusel Jelgava linnast, 25 km kaugusel Dobelest. Kohalik maamärk on üks väheseid keskaegseid linnuseid Lätis, mis on säilinud meie ajani. Linnus ehitati aastal 1301 Liivi ordu linnusena. Lossi rajas ordumeister Gottfried von Rog.
Kindlusemüüride paksus ulatub peaaegu 2 meetrini; paljud usuvad, et müürisse on müüritud palju inimesi. Üldiselt oli see koht kunagi tänu lossiomanikele parun von der Recki perele halva mainega. On olemas legend, kuidas loss läks parun Rekale. Legendi järgi elas mõisnik Reke kunagi. Ta oli väga tugev ja kuradi poolt vallutatud. Tal oli väga raske tool, mida oli raske kanda isegi kahel tema teenijal. Nii võttis ta vihas selle tooli kergesti ja kõndis sellega nagu kepp.
Kui maaomanikel anti kord käsk hobustega sõita, kui palju territooriumi nad saavad ümber käia, kui palju maad nad saavad. Parun Reka jõudis ringi sõita suurel alal Saldust Dobele ja Dobelest Tukumsisse, seega oli Jaunpils just keskel.
See on muidugi vaid legend ja tegelikult sai parun Reke Jaunpilsi kindluse hoopis teistmoodi. Pärast Liivi ordu lüüasaamist vandus selle viimane meister Gothard Kettler 1561. aastal Poola kuningale truudust. Kuningas Sigismund Augustus määras Kettleri vastloodud Kuramaa hertsogkonna juhiks. Kuid mitte kõik lossi omanikud ei olnud selle otsusega nõus. Seejärel sõlmis Kettler parun Reckega sõjalise liidu. Selle lepingu kohaselt lubas Kettler maaomaniku Recke abistamiseks anda talle teatud linnaosad igaveseks kasutamiseks. Seejärel ei täitnud Kuramaa hertsog oma lubadust, misjärel algas Kettleri ja Riveri vahel relvastatud võitlus, mis kestis peaaegu 10 aastat. Selle vastasseisu tulemusena õnnestus jõel saada koos kindlusega vaid Jauntspilsi rajoon. Sellest ajast alates oli von der Recke perekond (Recke) selle valduse omanik kuni 1920. aastani.
Von der Recke perekonnaga on seotud palju lugusid ja legende ning enamik neist on ebameeldivad, hirmutavad ja kurjad. Üldiselt ei erinenud filantroopiaga Matthias von der Recke ennast ega tema järeltulijaid. Näiteks on selline lugu: parun Matthias ehitas oma valdusele ristkülikukujulise ala ja taras selle kiviaedadega. Sinna paigutas ta 300 sõjast toodud Rootsi sõjavangi. Nad elasid seal vabas õhus, tehes kõiki majapidamis- ja ehitustöid Jauntspilsi mõisas. Kui lisatööjõu vajadust enam vaja polnud, ajas parun Matthias kõik sõjavangid lauta ja süütas selle oma kätega põlema. Ta kõndis ümber aida, soojendas käsi ja vastas surejate hüüetele: "No kuule mu hiired krigisevad!"
Teine parun Mathias von der Recki järeltulija tõi kaasa seni nähtamatu teleskoobi. Ta lõbustas ennast, luurates lossi suplusmajast töölisi ja hirmutades neid kõige ootamatumal hetkel kohutavate karjumistega. On isegi lugu sellest, kuidas üks talutööline suri südamerabandusse. Parun luuras teda ja kui ta puhkama heitis, karjus ta nii, et naine suri. Levis kuulujutt, et kurat ise rääkis parunile kõigest toimuvast ja hüüdnimi "Kuradi jõgi" oli fikseeritud. Kuigi rekid ise lõbustasid seda hüüdnime.
On veel üks lugu, mille järel Jauntspils üritas mööda minna, eriti halva ilmaga. Fakt on see, et paruni nooremal vennal oli mõisas kohutavalt igav, eriti halva ilmaga, kui polnud absoluutselt midagi teha, mistõttu hakkas ta pudelit sagedamini suudlema. Siis käskis parun ise oma akna kohale ehitada kuradi, kes vihma ajal õõvastaval häälel ulgus ega lasknud tal pudeliga "lõõgastuda". Kuulujutt on, et noorem vend jättis joomise maha. See omadus on säilinud meie ajani, kuid viimase sõja ajal sai mehhanism kahjustada, tänu millele ta nii kohutava nutu välja andis. Pealegi ei saa mehhanismi saladust paljastada isegi täna.
Täna käib Jauntspilsi lossis avalik elu. Siin peetakse sageli igasuguseid pühasid, üritusi, teatrietendusi. Kolmest küljest veega ümbritsetud loss ja selle ümbrus on maaliline, atraktiivne koht turistidele.
