Atraktsiooni kirjeldus
Kreekat peetakse õigustatult Lääne tsivilisatsiooni sünnikohaks. See on iidne riik, mille ajalugu ja traditsioonid ulatuvad rohkem kui ühe aastatuhande taha. Kreeka on teaduse, kultuuri ja hariduse häll. Kreeka haridussüsteem sai alguse Vana -Kreeka ajastul ja jõudis oma hiilgeajale 6. sajandil eKr. Juba 5. sajandil eKr. vabade ateenlaste seas oli kirjaoskamatuid raske leida. Lihtsates koolides õpetati lugema, kirjutama, loendama. Samuti õpetasid nad muusikat, tantsu, võimlemist. Kõrgema taseme õppeasutused õpetasid aritmeetikat, retoorikat, grammatikat, muusikateooriat, dialektikat, geomeetriat ja astronoomiat. 4. sajandil eKr. ilmub ka kõrgharidus. Sel ajal õpetasid kuulsad filosoofid tasu eest loogikat, filosoofia ajalugu ja kõnekunsti.
3. mail 1837 asutati kuulsa kreeka arhitekti Stamatis Kleantese residentsis Ioannis Kapodistrias Ateena rahvusülikool (Ateena ülikool). Ülikool kannab Kreeka esimese presidendi nime. See oli varem tuntud kui Otto ülikool. See vanim ja üks Kreeka mainekamaid ülikoole oli esimene ülikool mitte ainult Kreekas, vaid ka Balkani poolsaarel ja kogu Vahemere idaosas.
1841. aastal viidi klassid üle uude hoonesse, mille projekteeris Taani arhitekt Theophilus von Hansen. Vanas hoones asub nüüd Ateena ülikooli ajaloomuuseum.
Sel ajal oli ülikoolil 4 teaduskonda: teoloogia, õigusteadus, meditsiin ja kunst. Kunstiteaduskonda kuulus rakendusteaduste ja matemaatika õpe. Huvitav on see, et esialgu õpetas 52 üliõpilase jaoks 33 professorit.
Oluline muutus ülikooli struktuuris toimus 1904. aastal, kui kunstiteaduskond jagunes kaheks teaduskonnaks: kunstideks ja teadusteks. Teadusteaduskonda kuulusid farmaatsiakool, matemaatika ja füüsika osakonnad. 1919. aastal avati keemiaosakond ja veidi hiljem sai farmaatsiakool osakonna staatuse.
Täna on ülikool tunnustatud kui üks suurimaid teadus- ja õpetamiskeskusi Euroopas. See on Kreeka suuruselt teine kõrgkool. Koolitus selles on saadaval ka välisüliõpilastele.
