Neitsi Maarja koguduse kirik (Pfarrkirche Unsere Liebe Frau) kirjeldus ja fotod - Austria: Mayrhofen

Sisukord:

Neitsi Maarja koguduse kirik (Pfarrkirche Unsere Liebe Frau) kirjeldus ja fotod - Austria: Mayrhofen
Neitsi Maarja koguduse kirik (Pfarrkirche Unsere Liebe Frau) kirjeldus ja fotod - Austria: Mayrhofen

Video: Neitsi Maarja koguduse kirik (Pfarrkirche Unsere Liebe Frau) kirjeldus ja fotod - Austria: Mayrhofen

Video: Neitsi Maarja koguduse kirik (Pfarrkirche Unsere Liebe Frau) kirjeldus ja fotod - Austria: Mayrhofen
Video: Our Lady of Perpetual Help (Succour) and explanation of the Icon: FULL FILM, documentary, history 2024, Juuli
Anonim
Neitsi Maarja koguduse kirik
Neitsi Maarja koguduse kirik

Atraktsiooni kirjeldus

Neitsi Maarja koguduse kirik asub Mayrhofeni põhjaosa kalmistul. Tõenäoliselt ehitati see 14. sajandil. Pärast laastavat tulekahju ehitati templihoone aastatel 1500–1511 gooti stiilis ümber ja pühitseti Neitsi auks. 16. sajandi lõpus põles kirik uuesti. Püha hoone taastati 1590.

Aastal 1674 loodi Mayrhofenis endise Salzburgi peapiiskopi Max Gandolfi nõudmisel oma vikaarõigus. Sellest ajast alates hoitakse templis hõbedast risti Gandolphi nimega.

Mayrhofeni linn kasvas ja arenes, elanike arv selles kasvas ning väike kihelkonnakirik ei mahtunud enam kõiki usklikke, kes tulid jumalateenistustele ka naaberküladest. 1740. aastal toimus Neitsi Maarja kiriku järjekordne rekonstrueerimine. Avaram kirik ehitati praktiliselt nullist. 4. septembril 1756 pühitses selle peapiiskop Sigismund III krahv von Schrattenbach. Laev omandas barokkjooni. Samal ajal lõi suure altari Tiroolist pärit meister Veit Steiner.

10 aastat pärast kiriku pühitsemist pandi templi ümber kalmistu. Neitsi Maarja kirikut remonditi veel mitu korda. 1858. aastal sai ta koguduse staatuse. Aastatel 1968–1969 lammutati vana tempel ja selle asemele ehitati kaheksanurkne struktuur koos gooti kooriga. Koorist põhja poole kõrgub kiriku tornikell, mida kaunistab tornikiiver.

Templi sisemuses tasub tähelepanu pöörata puitlae maalimisele, mille lõi 1971. aastal kunstnik Max Weiler, ja barokkstiilis freskole „Jumalaema kroonimine“kooris.

Soovitan: