Atraktsiooni kirjeldus
Bulgaaria Plovdivis, vanalinna põhjas, asuvad iidse staadioni Filipopolis varemed. See püstitati Rooma keiser Hadrianuse valitsemisajal teise sajandi alguses. 1923. aastal kaevati staadion välja. Spordirajatise nähtav osa - sphedona - asub Dzhumaya väljakul ja põhiosa asub vanalinna peamise jalakäijate tänava Alexander Batenbergi tänava all. Staadioni peasissekäik asub Kamenitsa väljakul.
Antiikstaadioni mõõtmed on 240 meetrit pikad, umbes 50 meetrit laiad. Monoliitsetest marmorplokkidest püstitati 14 rida pealtvaatajaistmeid, mis mahutasid umbes 30 tuhat inimest. Aukülaliste kohtadele kirjutati alla, nagu Odeoni ja iidse teatri traditsioon. Täna on vaatamiseks ligipääsetav staadioni osaliselt taastatud põhjaserv ja osa linnusemüürist (2-4 sajandit). Plovdivi iidne staadion ehitati Delfi staadioni plaani järgi, seda tüüpi spordirajatisi on üle maailma säilinud vaid 12.
Staadionil korraldati spordivõistlusi, aga ka gladiaatorivõitlusi. Gladiaatorid võitlesid loomadega ja omavahel. Kreeka mängudele sarnaseid spordivõistlusi nimetati Piti, 214. aastal, kui keiser Caracal külastas, nimetati mängud Aleksandriaks ja 218. aastal, kui keiser Elagabal külastas staadionit, Kendrisia. Mängud korraldas Traakia provintsi üldkogu. Mängude jaoks vermiti spetsiaalseid münte, mis kujutasid sportlaste vaheliste võistluste stseene, aga ka teatud perioodidel valitsenud keisrite nägusid. Paljud neist müntidest leiti iidse staadioni väljakaevamistel; need on lisatud Sofia ajaloomuuseumi ekspositsiooni.
Täna on käsil Vana -Rooma staadioni rekonstrueerimine eriprogrammi raames, mille Plovdivi valitsus rakendab Euroopa Liidu rahalise toetusega. 1995. aastal kuulutati see ala rahvuslikuks aardeks.
Lisaks on staadioni läheduses mitmeid huvitavaid turismiobjekte: kesksissepääsu juurest leiti hüdraulilise mehhanismiga töötava linnakella jäänused, selle kõrval on mälestustahvel, mis teavitab, et 1980. aastal teel Ateenast Moskva poole siin oli üks öö, seal oli olümpiatuli.
