Atraktsiooni kirjeldus
Wilcheringi klooster on tsistertslaste klooster Ülem -Austrias, mis asub 8 km kaugusel Linzi linnast. 18. sajandil ümber ehitatud hoone on tuntud oma rikkaliku rokokoo stiili poolest.
Kloostri rajasid Ulrich ja Kolo Wilchering, kes kinkisid perekonnale selleks otstarbeks vana lossi vastavalt oma varalahkunud isa soovidele, pärast perekonna kolimist oma uude lossi Wachenburgis. Algselt asusid augustinlased kloostrisse, kuid 30. septembril 1146 andis Ulrich kloostri Reini kloostrist, Steiermarkist, kloostri tsistertslaste kätte. Kuid vähem kui nelikümmend aastat hiljem jäi kloostrisse vaid kaks munka. Siis kolis neljas abt Heinrich kloostri Burkhardi. Aastal 1185 asusid Ebrachi mungad uuesti kloostrisse, misjärel loodi tsistertslaste kogukond.
Kloostri ajalugu peaaegu lõppes reformatsiooni ajal, kui tollane abt Erasmus Mayer põgenes Nürnbergisse, kus abiellus, rikkudes oma tsölibaadivande, ja 1585. aastaks polnud kloostrisse ühtegi munka jäänud. Kloostrit säilitati ainult keisri poolt ametisse nimetatud abt Alexander Lacu jõupingutustega.
Märtsis 1733 hävis kloostrihoone tulekahjus peaaegu täielikult. Säilinud on vana romaani stiilis uks, osa gooti kloostrist ja paar hauakivi. Abt Johann võttis ette kiireloomulised renoveerimistööd, kuid hiljem ehitas kiriku täielikult ümber rokoko stiilis Johann Haslinger, kes töötas Martino Altomonte kavandite kallal. Selle tulemusena on Wilcheringi klooster nüüd saksakeelse maailma üks olulisemaid rokokoohooneid.
1940. aastal konfiskeerisid kloostri natsid ja mungad saadeti riigist välja: osa neist arreteeriti ja saadeti laagritesse, teised aga sunniti ajateenistusse. Abt Bernhard Burgstaller arreteeriti ja suri nälga 1941. aastal. Hooneid kasutati kõigepealt Linzi seminariks ja seejärel alates 1944. aastast Saksa sõjaväehaiglaks. 1945. aastal vallutasid Ameerika väed kloostri. Mungad tulid tagasi samal aastal. 2007. aastal oli kloostrikogukonnas 28 inimest.
