Atraktsiooni kirjeldus
Aastal 1220 anti Padise küla ümbritsev maa Dunamünde kloostrile (tänapäeval Riia territooriumil Daugavgriva) preemiaks selle kloostri põliselanikele, kes aitasid kohalikke elanikke usku ja ristimisse viia. Eeldatavasti ehitati algselt kabel (kabel), mis arvatakse olevat kivi. Vähemalt on andmeid, et 1310. aastal küsisid mungad Taani kuningalt Eric Menvedilt luba kiviehitiste ehitamiseks. Siia saadeti mitu munki küla usuelu arendamiseks ja kabeli hooldamiseks.
1317. aastal alustati Padisel aktiivset kirikuhoonete ehitamist. Tööks kasutati Vasalemmaici marmorit ja hiljem rändrahne. Massiivseid kloostrihooneid ümbritsenud kiviaed sõltus reljeefist ja järgnes jõesängile. Kloostri arendamine peatati 1343. aastal jüripäeva öösel, mil toimus Eesti ülestõus. Siis tapeti Hermann Wartbergi kroonika järgi 28 munka ja ehitised süüdati. Pärast ülestõusu andis Taani Põhja -Eesti üle Liivi ordule.
Tsistertslased elasid askeetlikku eluviisi, ei söönud liha. Tsistertslased on katoliku kloostrikord, mis eraldus 11. sajandil benediktiini ordust. Tsistertslaste munki iseloomustab mõtisklev, askeetlik eluviis. Selle ordu kirikuid iseloomustab luksusliku interjööri, hinnaliste riistade ja maalide täielik puudumine. Ordu sai nii mõjukaks ja kuulsaks, et 13. sajandil oli seal juba umbes 200 kloostrit ning 14. sajandi alguseks oli nende arv kasvanud 700 -ni. Clairvaux’püha bernardi auks, kes mängis seal olulist rolli ordu kujunemisel ja arendamisel raiusid käsitöölised kiriku kivikonsoolile selle pühaku kujutise koos truuduse sümboliga - koer. Tsistertslased rajasid Padisele kalakasvanduse, mis hõlmas mitmeid tiike. Klooster saavutas oma kõrgeima koidiku 1400.
Pärast Liivi sõda hävis enamik kloostrihooneid. On teada, et selle sõja ajal lõigati kloostri abtil pea maha. Sellest ajast alates on levinud legend siin elava munga kummitusest, mis võib ilmuda inimeste ette igal ajal päeval või öösel.
Täna on Padise kloostri varemed osaliselt taastatud. Müüritis on kaitstud edasise hävitamise eest. Klooster on tasuta tutvumiseks avatud. Siseõue ja ka kloostrihoonet kasutatakse sageli etenduste, kontsertide ja pulmade korraldamiseks.
