Atraktsiooni kirjeldus
Vana Tallinn koosneb kahest osast: Ülem- ja Alamlinn. Ülemine asub Toompea mäel (Eesti Toompealt - mis tähendab "toomemäge"). Need kaks külgnevat asulat on oma ajaloo jooksul elanud erinevat elu. Ülemisse linna asusid elama välismaa aadlikud ja valitsejad ning alamlinna kaupmehed, käsitöölised jne.
Esimene asula vana Tallinna territooriumil oli puidust kindlustus Toompea mäel, mis rajati umbes 11. sajandil. Taanlased vallutasid selle kindluse 1219. aastal kuningas Valdemar II juhtimisel. Sellest hetkest sai Võšgorodist välisriikide valitsejate asukoht. Taanlased hakkasid ehitama kivilinnust.
1346. aastal läks linn Liivi ordu kätte, mis hakkas lossi aktiivselt kaasajastama. Sellise rekonstrueerimise tulemusena omandas loss nelinurkse kuju, mille nurkadesse püstitati 4 torni. Esimene torn, mis ehitati aastatel 1360–70, oli 48-meetrine konstruktsioon nimega “Long Herman”. See omandas oma kaasaegse ilme 15. sajandil, kui see ehitati 10 meetri peale. Järgmine oli Stur den Kerli torn kagu pool. See oli kaheksanurkse kujuga, seatud ruudukujulisele alusele. Samaaegselt ehitati lossi loodenurka väike Pilstike torn. Aastal 1502 ehitati kirdesse Landskrone'i torn, mida täna võime jälgida lagunenud olekus. Läänepoolsel küljel oli Toompea loss kaitstud kivise kaljuga, teistelt poolt ümbritses seda 15-meetrine kraav.
Alates 16. sajandi algusest hakkas loss kaotama oma kaitsvat tähtsust ja sellest sai järk -järgult esinduslik hoone - palee. Alates 18. sajandi keskpaigast, pärast pikka Põhjasõjast alanud kõledust, algasid lossis restaureerimistööd. Katariina Suure käskkirjaga ehitati idamüüri asemele hilisbarokne palee, millest sai Eesti kindralkuberneri residents. Vallikraav oli kaetud hävinud müürist järele jäänud kividega. Samal ajal kaotas loss Stur den Kerli torni.
Põhja- ja läänemüürid ning kolm torni on säilinud tänapäevani. Kui aga vaadata lossi lääne poolt, jätab see kustumatu mulje: järsu mäe kohal ripub tohutu ehitis. See vaatemäng on lummav nii päeval kui öösel, kui tuled sisse lülitatakse.
Alates 1918. aastast on loss olnud valitsuse asukoht ja täna on hoones Eesti parlament - Riigikogu (Eesti Riigikogu). Eesti parlament on kõrgeim riigivõim ja teeb riigis kõige olulisemaid otsuseid, nagu peaministri ja riigikohtu kohtunike ametisse nimetamine. Täna lehvib Eesti lipp 48 meetri pikkusel Hermanni tornil.
