Atraktsiooni kirjeldus
Ristija Johannese klooster asub Kremli sissepääsu vastas, Spasskaja tornis. Kloostri teine pool on suunatud Baumani tänava poole.
Aastal 1555 asutas Püha Kaasani sakslane Svjažski Jumalaema kloostri sisehoovi. Aastatel 1564-1568 asutas Herman sisehoovi kohale Ristija Johannese kloostri. Klooster sai nime tsaar Ivan Julma ingli - Ristija Johannese järgi. Kuni 1595. aastani jäi klooster ilma abtita.
Esimesed hooned olid puidust. 1649. aastal hävitas tulekahju kõik kloostri hooned. 1652. aastal ehitas Moskva kaupmees Gavrila Fedorovitš Antipin, kellel oli kloostri kõrval sisehoov, ümber põlenud telliskloostri. Ehitati Issanda Jeruusalemma sisenemise külm tempel, mille krooniks olid kolm telki, mis toestasid võlvlauda, külg-altaritega Ristija Johannese ja evangelist Johannes Teoloogi nimel. Teine kirik - sissepääs Püha Jumalaema templisse - on soe, viie kupli ja kaheksanurkse kellatorniga. Telke toetas võlv, mis kattis pikliku nelinurga. Templisse lisati söögikoht, abti ja vendade kambrid. Kirik oli pruunikas, sellel oli kolm korrust. Ülemisel korrusel asusid kirik ja rektori kong. Teisel korrusel olid vennastekambrid. Esimesel korrusel olid köök, söögikoht ja kelder. Kloostri ümber ehitati kiviaed koos väravakirikuga Kremli poolt. 1652. aastal, Püha Jumalaema sündimise päeval, pühitses metropoliit Kornili (Kaasan ja Svijažski) pidulikult kloostri.
1756. aastal viidi Katariina II keiserliku dekreediga Svjažskist Vvedenskaja kirikusse ikoon, millel oli osake Püha Saksa säilmetest.
1815. aasta tulekahjude tagajärjel põles peaaegu kogu klooster maha. Kloostri taastamist alustati 1818. 1886. aastal sai tempel kahjustada ja lammutati maha. Aastatel 1887 - 1899. ehitati uus tempel, mille projekteeris G. B. Rusch. Ehitustöid juhendasid arhitektid V. V. Suslov ja P. M. Tyufilin. Uus katedraal oli kaks korda kõrgem kui eelmine ja sellel oli kolm telki. Templi ehitamiseks kulus 100 000 rubla. 1897. aastal paigaldati kellatornile saja puuda kaaluv kell. Ehitati uued abt ja vennaskonnahooned. 1918. aastal asus piiskopkonna administratsioon Ristija Johannese kloostrisse.
1929. aastal klooster suleti. Nõukogude ajal, 1930. aastal, katedraal lammutati. Kõigist tolleaegsetest hoonetest on säilinud Vvedenskaja kirik, oktaedriline kellatorn ning nõudlik ja vennalik hoone. Abt ja vennaskonnahooned asusid Mälestiste Kaitse Selts. 1992. aastal tagastati Ristija Johannese klooster Kaasani piiskopkonnale.
