Atraktsiooni kirjeldus
Meie riigis on kõige rohkem looduskaitsealasid ja -komplekse piirkondliku tähtsusega, olles seega Vene Föderatsiooni kui kaitstava objekti omand. Näiteks Leningradi oblasti looduslike komplekside süsteemi käsutuses on 38 territooriumi, mis loodi ametlikult aastatel 1976–2007. Kõige rohkem piirkondlikke looduskaitsealasid on loodud haruldaste ja väikeste bioloogiliste liikide, aga ka koosluste, hüdrogeoloogiliste, geoloogiliste ja ainulaadsete maastikuobjektide kaitseks. Just siin tehakse teadus-, keskkonna-, haridus-, keskkonna- ja meelelahutustööd.
Piirkondliku tähtsusega looduskaitsealasid haldab Leningradi oblasti keskkonnakaitse ja loodusvarade komitee. Nende objektide õigeaegne haldamine on teatud määral üle antud eriorganisatsioonidele.
Piirkondlike looduslike komplekside eduka ja järkjärgulise arendamise eesmärgil kiitis Leningradi oblasti valitsus 2004. aastal heaks spetsiaalse programmi väljatöötamise, et toetada ja arendada mõningaid Leningradi oblastis asuvaid erikaitsealasid kuni 2010. aastani. Programmi põhiülesanne oli territooriumide säilitamine pikaajalise töö kaudu piirkondlike süsteemide arendamisel.
Üks ilusamaid looduskaitsealasid on riiklik looduskompleksi kaitseala nimega "Valge kivi". See piirkondliku tähtsusega reserv avati 1979. aastal. See kaitstav objekt asub Luga piirkonnas, mõne kilomeetri kaugusel Oredezhi külast, mille kõrval läheb piir Novgorodi piirkonnaga. "Valge kivi" kogupindala on 3 tuhat hektarit.
Looduskaitseala loomise eesmärk oli rabasüsteemi säilitamine, eriti Leningradi oblasti lõunaosale iseloomulik, samuti kõrgustiku ulukite kaitse ja paljundamine. Reservi riiklikuks kontrolliks määrati Leningradi oblasti valitsus.
Kaitseala suurima territoriaalse osa hõivab ulatuslik rabade süsteem, mille ida- ja läänepoolsed küljed on puuvillane hein-sfagnum ja põõsas-männistik. Rabasüsteemi kõige olulisem osa hõlmab raba-künka- ja katuseharja-õõnsad kompleksid sfagnum-sammalde ja -põõsastega, nagu podbel või kassandra. Mõnes kohas on platood, mis koosnevad pruunist sfagnumist koos puuvillase rohu ja pilvikutega. Raba põhjaosas, aga ka selle keskosas, on roo- ja soo-rabad, mille hulgas kõrgub muljetavaldav 2 m rändrahn, mis andis nime rabasüsteemile. Rändrahn on valmistatud hallist jämedateralisest graniidist ja ulatub 6 m pikkusele. Väikestel soosaartel on laialt levinud kuuse- ja kasemetsad, millel on ebatavalised tammemetsaliigid, näiteks kevadine auaste, maksarohi ja suss. Just see piirkond meelitab eriti suurima hulga metslinde, mistõttu võib keset raba kuulda kirju rähni häält, aga ka kaelusside, kärbsenäppide, tuulehaugude ja pajupillide laulu. Näha saab ka tedre, merikotka, hallkraana ja suure kurvika pesasid. Lähedal asuvates metsades elavad mäger, orav, põldlind, valgejänes, metssiga, põder ja kaabakas. Väike huvi pole raba ümbermõõdul paiknevad kasemust lepa rabad, samuti haruldase tiigikonna asurkonnad, keda leidub vaid piirkonna lõunaosas väikestes fookustes.
Looduskaitseala erikaitse all olevate objektide hulka kuuluvad metsis ja tedre lek, kase- ja mustlepp, sood, soosüsteem, metsatang, Lindbergh sphagnum, tiigikonn, ehtne suss, hallkraana ja harilik.
Reservi territooriumil on jahipidamine, autoga sõitmine või peatamine, seente, marjade ja erinevate ravimtaimede korjamine rangelt keelatud.
Tänapäeval julgustatakse aktiivselt investeerima looduskaitsealasse ning jälgima neid kohti.
