Atraktsiooni kirjeldus
Kaunase loss on iidne kiviloss Leedus. Lossi esmamainimise võib leida Wiegand von Marburgi ajaloolisest kirjalikust dokumendist "Preisi maa kroonika" 1361. aastal. Praegu asub loss vanalinna territooriumil. Kahe torniga lossist on tänaseni säilinud vaid kolmandik.
Esimene kiviloss ilmus XIV sajandil ja asus strateegiliselt olulises kohas - Nemani ja Nerise jõgede ühinemiskohas. Plaanilt oli see gooti stiilis ebakorrapärase ristkülikukujulise ehitisega, millel oli tohutu sisehoov, kaks rida kaitsemüüre ja vallikraav. Seinad olid 2 meetrit paksud ja 13 meetrit kõrged. See oli esimene kaitseloss Leedus, mis kaitses linna üle sajandi Saksa rüütlite rünnakute ja rünnakute eest. Loss oli linna kaitsesüsteemi põhiosa. Pärast kolmenädalast piiramist 1362. aastal õnnestus ristisõdijail see aga vallutada ja hävitada.
6 aasta pärast ehitati vana lossi asemele uus. Teine lukk oli kohandatud kaitsma püssirohurelvade eest. Selle sisehoov oli ümbritsetud 2, 2 kuni 3, 5 meetri paksuste ja 9, 5 meetri kõrguste üherealiste kaitsemüüridega. Linnuse kõigisse neljasse nurka paigutati tornid ja ümber kulges lai vallikraav.
Esimest kivist lossi ümbritses müür, mis oli ehitatud üksikutest tellistest ja tänavakividest. Müürseadet, kui seina esiosa on valmistatud kividest ja sisemine ala on täidetud väikeste kivikestega, nimetatakse raudrüüks. Kõik tollased Leedu vehklejad olid seda tüüpi. Linnuses on tänapäevani säilinud iidse hoone fragmente ning kaasaegne loss on reprodutseeritud teise aedlinnuse skeemi järgi.
See on ainus seda tüüpi Leedu loss. Just tema ümber tekkis tol kaugel ajal asula, mis hiljem muutus kaasaegseks linnaks.
Kuni 15. sajandi alguseni oli loss varemetes. Ei leedulastel ega sakslastel õnnestunud selle territooriumil jalule saada. 15. sajandi keskel muudeti linnuse lähedal asuv linn suureks kaubanduskeskuseks. Siin asusid Rootsi, Inglismaa, Veneetsia ja Hollandi esindused.
16. sajandi keskpaigaks tehti loss paremaks. Edelaosa ümmarguse torni lähedale püstitati madal poolringikujuline bastion, mis teenis suurtükke. Seintes moderniseeriti lünkade süsteem, korrastati tunnel, mis ühendas torni bastioniga.
17. sajandi esimesel poolel uhtus Neris jõgi Kaunase lossi põhjaseina. 1611. aastal varises üks torn kokku ja 17. sajandi 30. aastatel hävitas jõgi kogu lossi põhjaosa.
Tänaseni on säilinud vaid osa müüride varemed ja kaks torni, millest ühes avati 1967. aastal lossimuuseum, kus külastajad saavad tutvuda selle ajalooga. Kaunase lossi territooriumil korraldatakse teatrietendusi igal aastal. Ümberringi süüdatakse lõkked, ilmuvad ratsud ratsa seljas ja tegevus hakkab arenema. Samuti toimub igal aastal Kaunase lossi jalamil kohaliku muusikateatri algatusel operetifestival.
