Atraktsiooni kirjeldus
Kui turist armastab impressionismi ja post-impressionismi, peab ta lihtsalt külastama oranžimuuseumi. Siin on Matisse, Cézanne, Renoir, Utrillo, Gauguin, Rousseau, Sisley, Picasso, Modigliani ja teiste kunstnike maalid. Kollektsiooni pärliks on Monet kuulus "Vesiroosid".
Aastakümneid maalis Claude Monet vesiroosidega tiiki, mille ta ise istutas oma aeda Giverny's. Monet rääkis - kord sai ta aru, kui maagiline see tiik välja näeb, ja sellest ajast peale pole ta midagi muud kirjutanud. Ta lõi selles sarjas umbes 250 maali. Elu lõpu poole oli Monet mõlema silma kae tõttu peaaegu pime, kuid jätkas maalimist vesiroosidega tiigis. 1922. aastal valmis tal kaheksa suureformaadilist paneeli, millel ta kujutas tiiki erinevatel kellaaegadel. Paneelid, mida kunstnik pidas oma vaimseks testamendiks, pakkus ta kingituseks Prantsuse riigile Esimese maailmasõja lõpu auks tingimusel, et nad ei jaga kunagi maale. Nende majutamiseks valiti Tuileriesi aias endise kasvuhoone hoone.
Selle kasvuhoone ehitas 1852. aastal Firmina Bourgeois Tuileries'i apelsinipuude jaoks. Hoone on aasta varem ehitatud ja aia teises nurgas asuva palliväljaku Jets de Pommes arhitektuuriline kaksik. Nii Jeux-de-Pomme kui ka Orangerie said muuseumideks, kuid mitte kohe. Kasvuhoonet kasutati mitmel viisil: see oli lao ja eksamiruum ning koht mobiliseeritud sõdurite majutamiseks. Selles korraldati ka näitusi - peamiselt seadmeid, loomi, taimi.
"Vesirooside" siia paigutamiseks tuli hoonet muuta. Louvre'i peaarhitekt Camille Lefebvre töötas Monet enda abiga välja rekonstrueerimiskavad. Nüüd hõivavad "vesiroosid" kaks ühendatud ovaalsaali, mida muuseumis nimetatakse Sixtuse impressionismi kabeliks. Ülevalt valgub isegi loomulik valgus, kogu ruum on kujundatud kahvatuhallides toonides ja seintel on värvide mäss. Inimesed istuvad saali keskel diivanitel ja mõtisklevad, siis lahkuvad muuseumi kollektsiooni teist osa üle vaatama, siis naasevad ja imetlevad taas vesiroose.
