Tiwi saarte kirjeldus ja fotod - Austraalia: Darwin

Sisukord:

Tiwi saarte kirjeldus ja fotod - Austraalia: Darwin
Tiwi saarte kirjeldus ja fotod - Austraalia: Darwin

Video: Tiwi saarte kirjeldus ja fotod - Austraalia: Darwin

Video: Tiwi saarte kirjeldus ja fotod - Austraalia: Darwin
Video: Why Cassowaries Are the Most Dangerous Bird on the Planet 2024, Juuni
Anonim
Tiwi saared
Tiwi saared

Atraktsiooni kirjeldus

Tiwi saared asuvad Darwinist 40 km põhja pool, kus Arafura meri kohtub Timori merega. Need on kaks eraldi saart - Melville ja Baturst, kogupindalaga 8320 km². Praegu elab saartel umbes 2500 inimest.

Saari eraldab üksteisest Apsley väin (62 km pikk ja 550 meetrit kuni 5 km lai). Suurimad linnad on Wurrumiyanga (tuntud kui Nguyi aastani 2010) Betarste, Pirlangimpi (tuntud ka kui Garden Point) ja Milikapiti (või Snake Cove) Melville'is.

Enamik saarte elanikke on aborigeenid Tiwi, nad on kultuuriliselt ja keeleliselt väga erinevad Arnhemi mandriosa aborigeenidest. Tiwi inimesed on siin elanud umbes 7 tuhat aastat.

Aastal 1705 saabusid esimesed laevad eurooplastega Melville'i saarel asuvasse Sharki lahte - need olid hollandlased. Esimene Euroopa asula oli Fort Dundas praeguse Pirlangimpi linna lähedal Melville'i saarel. Linnus, mis asutati septembris 1824, eksisteeris vaid 5 aastat - kuni 1829. aastani, mil see hüljati, sealhulgas kohalike aborigeenide vaenulikkuse tõttu. 1911. aastal asutati saartel katoliku misjon ja juba 1912. aastal kuulutati need aborigeenide kaitsealaks. 1930ndatel ehitatud puukirik on praegu Vurrumiyangi maamärk.

Saartel domineerib troopiline mussoonkliima, mis koos geograafilise eraldatusega määrab siin erilise taimestiku ja loomastiku olemasolu. Kohalikud eukalüptimetsad on Põhja -Austraalia kõrgeimad ja massiivseimad ning vihmametsad on ebatavaliselt tihedad ja ulatuslikud. See on koduks 38 ohustatud loomaliigile ning mitmele taime- ja selgrootule liigile, mida mujal maailmas ei leidu, näiteks muldtigu ja mõned kiililiigid. Tiwi saared on maailma suurim Bergi tiirlaste pesitsuspaik ja koduks suurele haavatava oliivikilpkonna populatsioonile. 2007. aastal alustati projektiga selle merikilpkonna loomulikus elupaigas säilitamiseks. Haid ja soolase veega krokodille leidub saarte ümbritsevates meredes.

Foto

Soovitan: