Atraktsiooni kirjeldus
Rue de Rivolit peetakse Pariisi pikimaks. Ta on ka kõige kuulsam (välja arvatud muidugi Champs Elysees). Käsiraamatutes öeldakse, et Rivoli on Champs -Élysées "loomulik jätk". See pole täiesti tõsi: tänavalõigud ei sobi kokku. Kuid Rivoli ulatub tõesti Place de la Concorde'ist itta, paralleelselt Seine'iga, kuni vana Mare kvartalini - kolm kilomeetrit armu ja ajalugu.
Asutas 1806. aastal rue Napoleoni - ta nimetas selle oma sõjalise võidu mälestuseks Itaalia linna Rivoli lähedal. Tänava "Napoleoni" osa ulatub mööda Tuileriesi aeda ja Louvre'i. Selle põhjaosas püstitasid keiser Persieri ja Fontaine'i arhitektid pika - üle kilomeetri - rida identseid hooneid, millel olid sügavad mängusaalid. Need leiutas Fontaine selleks, et - nagu ta selgitas - "moepoodide külastajad … ei saaks halvale ilmale tähelepanu pöörata."
Sellest ajast alates on Rivoli olnud kümnete šikkade pesupoodide, butiikide, kohvikute ja suveniiripoodide tänav. See on ehk parim koht Pariisi mälestuseks igasuguste pisiasjade ostmiseks.
Charles X ja Louis-Philippe jätkasid Napoleon Bonaparte tööd, jätkates Rivolit itta Saint-Antoine'i äärelinnani-just nendega läks see nii pikaks. Ehitusel oli mõjuv põhjus: äärelinna kõveratel tänavatel on mässulistel elanikel mugav barrikaade ehitada, Rivoli oli vajalik vägede kiireks viimiseks sinna. Sellest hoolimata on tänav oma sajandite pikkuse ajaloo jooksul olnud erakordselt rahulik.
Rivolil asub Louvre, Saint-Jacques'i gooti torn, Pariisi raekoja hoonest avaneb vaade. Tagasihoidliku Püramiidide väljaku (nime sai taas Napoleoni võidu auks Egiptuses) keskel asub väike kullatud Joan of Arci ratsasammas, mis ei vasta tegelikult suurejoonelisele arhitektuuriansamblile.
Rivoli on otseselt seotud vene kultuuriga. Ivan Turgenev üüris kolmeks aastaks maja nr 210 neljandal korrusel väikese korteri. Samuti soovitas ta Leo Tolstoile pere pansionaati majas number 206 - klassik elas siin mitu kuud. Seda meenutab maja fassaadil olev mälestustahvel.
