Taquile saar (Isla Taquile) kirjeldus ja fotod - Peruu: Puno

Sisukord:

Taquile saar (Isla Taquile) kirjeldus ja fotod - Peruu: Puno
Taquile saar (Isla Taquile) kirjeldus ja fotod - Peruu: Puno

Video: Taquile saar (Isla Taquile) kirjeldus ja fotod - Peruu: Puno

Video: Taquile saar (Isla Taquile) kirjeldus ja fotod - Peruu: Puno
Video: Aniversario de la Isla TAQUILE 2022 2024, November
Anonim
Taquile'i saar
Taquile'i saar

Atraktsiooni kirjeldus

Taquile saar, pindalaga 5, 72 ruutkilomeetrit, asub Titicaca järves, 35 km kaugusel Puno linnast. Saar on 5 km pikk ja 1,5 km lai ning pikliku kujuga. Saare külastamiseks võite võtta paadi Puno sadamast ja teha vahepeatuse oma kolmetunnisele teekonnale, et külastada Urosi ujuvaid saari.

Iidsetel aegadel oli saar inkade impeeriumi osa. Pärast Hispaania vallutamist läks saar Takvila krahv Rodrigo omandusse, hiljem sai saar tema nime. Hispaania kolonistid keelasid kohalikel inimestel oma traditsiooniliste rõivaste kandmise, saarlased hakkasid kandma Hispaania talupoegade riideid, kombineerides Andide stiilis traditsiooniliste rõivaste ja aksessuaaride elemente, nagu pontsod, vööd, keebid, rahakotid ja muud elemendid.

Koloniaalajal ja kuni 20. sajandi alguseni kasutati saart poliitilise vanglana, kuid alates 1970. aastast on saar muutunud Taqwile'i tavaliste inimeste omandiks. Praegu elab saare viljakal maal umbes 300 Quechua indiaanlaste perekonda, kes säilitavad oma esivanemate kombed. Meeste osa elanikkonnast tegeleb peamiselt põllumajanduse ja kalapüügiga, naised aga kangaste ja rõivaste valmistamisega. 2005. aastal kuulutati Taqwile saare tekstiilikunst UNESCO poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi meistriteoseks.

Saarel on traditsiooniliselt kasutusele võetud loodusliku toodete vahetamise süsteem, seda süsteemi on rakendatud põlvest põlve ning iga perekond aitab üksteist. Viimasel ajal on enamik kohalikke elanikke hakanud tegelema maaturismiga, korraldades oma kodudesse väikesed pansionaadid, kus saab süüa ja ööbida. See võimaldab külastajatel oma rituaalide ja kommete raames luua otsemaid kontakte saare põlisrahvaste kohaliku kultuuriga.

Foto

Soovitan: