Eesti majanduse kiire kasv, mille põhjustas riigi ühinemine ELiga, äratas selles potentsiaalsete sisserändajate huvi. Sajad välismaalased läksid Balti vabariiki, otsustades oma rahalist olukorda parandada ning soovides elada ja kasvatada oma lapsi tsiviliseeritud Euroopa riigis. Uustulnukate hulgas on märkimisväärne osa ka Venemaa kodanikest, eriti kuna need kaks riiki on ajalooliselt, poliitiliselt ja demograafiliselt tihedalt seotud. Internetiotsingute arv "kuidas Eestisse kolida" teeb sellest Balti vabariigist piirkonna sisserändajate seas ühe populaarseima.
Natuke riigist
Eesti muutub iga aastaga paljutõotavamaks ja mugavamaks elamiseks, töötamiseks ja äri ajamiseks. Kodanike üha kasvav elatustase muudab riigi eriti atraktiivseks majanduslikult vähem jõukate riikide sisserändajate jaoks. Olulist rolli elamisloa taotlejate ligimeelitamisel Eestile ja tema kodakondsusele mängib võimalus külastada kõiki ELi riike ilma viisata ja vabalt Schengeni alal liikuda.
Eesti kodanikud võivad loota sotsiaaltoetustele ja garantiidele - toetustele vaestele, paljulapselistele peredele ja töötutele ning asjaomased ametivõimud jälgivad hoolikalt riigi ettevõtetes töötingimuste järgimist.
Kust alustada?
Venemaa kodanik saab Eesti piiri ületada ainult viisaga. Schengen annab õiguse riigis viibida turismi eesmärgil ning sisserände iseloomuga riiklikud viisad võimaldavad teil elada, töötada, õppida või perega uuesti kokku saada. Seda tüüpi viisa saamiseks on vaja erilisi aluseid, mida toetavad dokumendid: tööleping, abielutunnistus, leping Eesti ülikoolis õppimiseks jne.
Seaduslikud viisid Eestisse elama asumiseks
Eestis on kahte tüüpi elamislube. Esiteks saab välismaalane kiireloomulise või tähtajalise elamisloa, mis võimaldab tal riigis viibida 1 või 2 aastat ja mida saab vastavalt vajadusele pikendada. Olles Eestis elanud viis aastat tähtajalise elamisloaga, saab immigrant taotleda alalise elamisloa või elaniku staatust. Eriti lojaalne migrantidele, lubab Eesti seadusandlus mõnel juhul pärast viieaastast tähtajalise elamisloaga elamist kohe kodakondsust taotleda, kuid tavaliselt tuleb ihaldatud passi saamiseks elada veel viis aastat alalise elaniku staatuses..
Eestis elamisloa saamise põhjused on järgmised:
- Abielu sõlmimine Eesti kodaniku või kodanikuga. Ajutise elaniku staatuses viibimise ajal peaks välismaalane pöörama erilist tähelepanu kõikide rändeõigusaktide nõuete täitmisele. Ainult suuteline tõestama oma abielu kavatsuste siirust, saab sisserändaja loota elaniku staatuse saamisele.
- Perekondade taasühinemine. Lähisugulaste olemasolu vabariigis võimaldab välismaalasel taotleda ajutist ja seejärel alalist elamisluba.
- Tööhõive võimaldab pikka aega seaduslikult Eestis elada.
- Sisseränne oma ettevõtte alustamiseks avab väljavaateid elamisloa saamiseks kiiremini kui muudel juhtudel.
- Eesti ülikoolides õppimine võimaldab üliõpilasel mitte ainult saada Euroopa taseme diplomi, vaid ka leida õpingute ajal tööd valitud erialal.
Süüdimõistvatel isikutel, sisserändajatel, kes andsid teadlikult ametivõimudele valeandmeid, endistele luureohvitseridele ja välisriikide sõjaväelastele ning nende pereliikmetele, võidakse keelduda elamisloast Eestis.
Püsiva elamisloa edukaks saamiseks peate sooritama eesti keele eksami, esitama tõendi oma olemasoleva alalise sissetuleku kohta, sõlmima tervisekindlustuse ning ostma või üürima elamiseks kinnisvara.
Kõik tööd on head
Eesti on Euroopa Liidu liige ja seetõttu kehtivad välismaalaste töötamise kohta ühtsed seadused. Seadus näeb ette eelisõiguse saada tööd esmalt Eesti kodanikele, seejärel teiste ELi riikide elanikele ja alles viimasena, kuid mitte vähem teistele välismaalastele. Teisisõnu pakutakse välismaale sisserändajale igasugust vaba ametikohta ainult siis, kui eestlane pole sellest huvitatud.
Ja ometi on Balti Vabariigis nõutud spetsialistid endiselt teenindussektori, ehitustööstuse, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni, panganduse ja kindlustustegevuse töötajad.
Välismaalase spetsialisti palk sõltub otseselt tema kvalifikatsioonist, kogemustest ja ettevõtte staatusest, kuid ei tohi olla väiksem kui ametlik miinimum.
D -kategooria tööviisa väljastamise aluseks on tööandjaga sõlmitud leping. Selle kehtivusaeg on üks aasta, misjärel eduka koostöö korral pikendatakse dokumenti veel viie aasta võrra. Pärast nende tähtaegade lõppemist on välismaalasel õigus taotleda alalist elamisluba.
Ärimehed
Eestis oma äri alustamise eelised on üsna ilmsed. Ametivõimud ei tee vahet riigi kodanikel ja välismaalastel ning võimalus registreerida LLC või OJSC antakse sisserändajatele eestlastega võrdsetel tingimustel.
Oma ettevõtte registreerimine annab teile õiguse saada Eestis elamisluba kaheks aastaks. Seda saab pikendada veel viie aasta võrra, kui riigi majandusse tehtavate investeeringute summa on vähemalt 16 tuhat eurot. Alalise elaniku staatuse saamiseks peate kinnitama ka ettevõtte normaalse toimimise viimase kaheksa kuu jooksul enne taotluse esitamist.
Välisriikide ärimeeste mugavuse huvides on Eesti võimud kasutusele võtnud nn elektroonilise kodakondsuskaardi. Plastkaart sisaldab omaniku biomeetrilisi andmeid, toimib ID -na, annab õiguse elektroonilisele allkirjale jne. Selle registreerimine ei kesta rohkem kui pool tundi. Emissiooni hind on umbes 50 eurot.
Õppimine mõnuga
Mis tahes Eesti kõrgkooli diplom on kõrgelt hinnatud ja aktsepteeritud igas Euroopa Liidu riigis. Välismaalane saab Eesti ülikooli üliõpilasena elamisloa ja õiguse töötada 20 tundi nädalas. Elamisluba antakse 12 kuuks ja seda pikendatakse üliõpilase järgmisele kursusele liikumisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks igal pikendamisel.
Eestis hariduse omandamine annab õpilasele võimaluse õpingute ajal leida tulevase töö koht ja saada seaduslikul ja kasulikul alusel riigi kodanikuks.
Mõtle ise, otsusta ise
Välismaalane võib saada Eesti kodanikuks kas siis tõestades oma Eesti juuri või läbides naturalisatsiooniprotsessi. Üks migratsiooniameti nõue on teise riigi kodakondsuse puudumine ja seetõttu peab Eesti passi taotleja oma varasemast kodakondsusest loobuma.
