Üks Euroopa riikidest, mis hõivab väikese territooriumi ja mida iseloomustab siiski kõrge elatustase, rahulik ja mugav õhkkond. See on suuresti tingitud Luksemburgi rahvuslikest iseärasustest, selle elanike mentaliteedist ja kultuurist.
Kultuur on esikohal
Tõenäoliselt on see moto, mille hertsogkonna elanikud võiksid oma bänneritele kirjutada. Kogu oma eraldatuse, vaoshoituse ja meeleolu eest perele, mitte meelelahutusele, kohtlevad nad kõiki külalisi südamlikult ja viisakalt. Käitumise korrektsus avaldub isegi kõige pisemates asjades, juhusliku kohtumise korral tänaval, rääkimata külaliste puhkuse korraldamisest.
Kultuuritraditsioonide säilitamine on ka luksemburglaste jaoks loomulik, nagu uue päeva või öö saabumine. Riigi võimud ja üksikud kogukonnad on välja pannud palju auhindu, mida antakse ja julgustatakse kultuuri- ja kunstitöötajatele. Igal kogukonnal on ka oma orkester, mis rõõmustab elanikke muusikaliste kontsertidega nädalavahetustel ja pühadel.
Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
Teadlased väidavad, et nende kahe suure osariigi lähedus ei saanud mõjutada hertsogkonna elanikke, kes pärisid sakslastele või prantslastele teatud iseloomulikke jooni. Luksemburglased on esimesest laenanud selliseid rahvusliku iseloomuga jooni: kolossaalne töökus; kohustus ja vastutus; täpsus, täpsus, ideaali poole püüdlemine. Prantsuse rahvas on oma naabritele andnud uudishimuliku meelelaadi, soovi suhelda sõprade, kolleegide, tänaval asuvate naabritega või geograafilise kaardiga.
See Luksemburgi geograafiline asukoht on selles üsna väikeses piirkonnas tekitanud mitmekeelsuse. Riigi ametlikud keeled on saksa ja prantsuse keel. Igapäevaelus toimub suhtlus, nagu kohalikud nalja viskavad, luksemburgi keeles, mis põhineb hämmastaval alamsaksa murrete kokteilil, mis on segatud prantsuse sõnade ja väljenditega.
Katoliku usu kindlus
Turistid on üllatunud, kui saavad teada, et peamine katoliiklik riik Euroopas pole Poola, nagu tavaliselt arvatakse, vaid väike Luksemburg.
97% elanikkonnast peab end katoliiklasteks, ülejäänud on protestandid, juudid, õigeusklikud. Ka Kreeka, Venemaa ja Serbia põliselanikud peavad end õigeusu järgijaiks. Elanikkond on salliv mis tahes religiooni suhtes, austades inimese valikut.
