Kopenhaagen on Taani pealinn ja suurim linn, samuti üks ilusamaid ja huvitavamaid linnu Euroopas, kus on palju erinevaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuurimälestisi.
Arheoloogilised uuringud on näidanud, et väike asula tänapäevase Kopenhaageni territooriumil eksisteeris 10.-11. Sajandi vahetusel ja tõenäoliselt asutas selle Sven I Forkbeard. Ametlikult on Kopenhaageni asutamiskuupäev 1167 ja selle asutaja on piiskop Roskilde (Taani iidne pealinn) Absalon, kes oli sel ajal ka kuningas Valdemar I Suure nõunik ja sai monarhilt korralduse ehitada ja hästi kindlustada linna idarannikul Meremaa saarel, et tagada Øresundi väina kontroll ja kaitse. Niisiis ehitati piiskop Absaloni juhtimisel kindlus väikesele Slotsholmeni saarele, millest sai Kopenhaageni eelpost.
Keskaeg
Kopenhaagen kasvas ja arenes kiiresti ning sai juba aastal 1254 linna staatuse ja hulga privileege. Arvestades linna strateegilist positsiooni ja selle "väljavaateid", pole üllatav, et Kopenhaagen on alati olnud Hansa Liidu huvide sfääris, mille järjekordse rünnaku järel, tegelikult aastal 1369, linna ja linnuse Absalona hävitati põhjalikult. 1397. aastal sõlmisid Taani, Norra ja Rootsi vastandina Hansa Liidule nn Kalmari liidu, milles Taani võttis juhtiva positsiooni.
1410. aastal alustati vana kindluse varemete kohale lossi ehitamist, mille seinte vahel asus juba 1416. aastal Pommeri Eriku kuninglik residents. Aastal 1443 määrati Kopenhaagenile ametlikult pealinna staatus. 1448. aastal toimus Kopenhaagenis esimene kroonimistseremoonia ja troonile tõusis Oldenborgi dünastia rajaja Christian I. 1479. aastal asutas Christian I Taanis esimese ülikooli - Kopenhaageni ülikooli, mis on tänapäeval üks vanimaid ülikoole Euroopas.
1536. aastal jõudis Kopenhaageni reformatsiooni laine, mille tulemuseks oli katoliikluse langemine ja luterluse kehtestamine Taani ametliku religioonina. Pärast rahutuste vaibumist jätkas linn arengut ja laiendas oluliselt oma kaubandussuhteid. Linna peamised ümberkujundamised algasid 1588. aastal kristlase IV (1588–1648) troonile astumisega. Seda perioodi linna ajaloos tähistasid Arsenali ehitamine, Börseni börs ja observatooriumi ehitamine (ümmargune torn), rahvusvahelise kaubanduse asutamine Taani Ida -India ettevõte (1616), aga ka sellised suuremahulisi projekte nagu Rosenborgi loss, Kastelleti linnus ja Christianshavni linnaosa (kaks viimast valmisid juba Christian IV järglastega).
Tõusud ja mõõnad
18. sajand tõi Kopenhaagenisse katku (1711) ja tohutu tulekahju (1728), mis hävitas umbes 30% linna hoonetest. Kahjuks oli suur osa keskaegsest Kopenhaagenist jäädavalt kadunud. Restaureerimistööd ja uued projektid on Kopenhaageni arhitektuurilist välimust oluliselt muutnud. 18. sajandi Kopenhaageni kõige huvitavamate ja suurejoonelisemate linnaplaneerimisotsuste hulgas võib välja tuua Christiansborgi kuningliku residentsi ja maineka Frederiksstadeni linnaosa ehitamise, mida tänapäeval peetakse üheks Euroopa silmapaistvamaks rokokookompleksiks. Ka Taani kuningliku teatri avamine 1748. aastal oli linnale tähtis sündmus. Kopenhaagen sai tõsiseid kahjustusi aastatel 1794–1795 toimunud tulekahjudes.
Ka 19. sajandi algus oli Kopenhaageni jaoks äärmiselt raske. Kuulus merelahing aprillis 1801 Inglise ja Taani laevastiku vahel, samuti Kopenhaageni pommitamine 1807. aastal (mis oli omamoodi Briti ennetav löök pärast Taani otsust liituda Prantsuse keisri Napoleoni poolt läbi viidud kontinentaalse blokaadiga. Suurbritannia) oli kindlasti mitmeid negatiivseid tagajärgi. Varem neutraalsust säilitanud Taani sattus Napoleoni sõdadesse Inglise-Taani sõja osana, mille lõpuks oli ta praktiliselt finants- ja poliitilise kokkuvarisemise äärel, mis mõjutas vastavalt Kopenhaageni.
Ja ometi läks 19. sajand vaatamata paljudele katastroofidele ajalukku kui "Taani kuldaeg", mis kajastub maalikunstis, arhitektuuris, muusikas ja kirjanduses. 19. sajandi teisel poolel laiendas Kopenhaagen märkimisväärselt oma piire ja koges võimsat industrialiseerimislainet, mis muutis linna 20. sajandi alguseks suureks tööstus- ja halduskeskuseks.
Esimeses maailmasõjas oli Taani neutraalne ja Kopenhaagen õitses kaubanduse kaudu nii Suurbritannia kui ka Saksamaaga. Teise maailmasõja ajal okupeerisid linna sakslased ja said olulise hävingu. Varsti pärast sõja lõppu töötati välja sõrmeplaanina tuntud uuenduslik Kopenhaageni arendamise projekt, mille elluviimist alustati juba 1947. aastal.
Praegu on Kopenhaagen Taani poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus, üks Põhja -Euroopa peamisi finantskeskusi, aga ka üks rikkamaid ja kallimaid linnu maailmas.
