Saint Kittsi ja Nevise föderatsiooni riigilipp heisati esmakordselt 1983. aasta septembris, Suurbritanniast iseseisvumise päeval.
Saint Kittsi ja Nevise lipu kirjeldus ja proportsioonid
Saint Kittsi ja Nevise riigilipp on tavaline ristkülikukujuline korrapärase kujuga riie. Selle pikkus ja laius on omavahel seotud suhtega 3: 2. Saint Kittsi ja Nevise lippu saab maismaal kasutada mis tahes otstarbel. Seda võivad tõstatada nii riiklikud organisatsioonid kui ka eraisikud, samuti saavad seda kasutada riigi relvajõud. Vee peal saab bännerit tõsta ainult era- ja riigi- ning kaubalaevastiku laevadel. Saint Kittsi ja Nevise mereväe vajaduste jaoks on välja töötatud spetsiaalne lipp.
Saint Kittsi ja Nevise lipp on jagatud diagonaalselt kaheks osaks. Diagonaal on lai must triip, mis on ülalt ja alt piiratud õhukeste kollaste triipudega. Mustal taustal on kaks valget viieharulist tähte. Must diagonaal jagab lipu alt üles ja vasakult paremale kaheks kolmnurkseks ruuduks. Võlli külgnev osa on heleroheline ja alumine serv punane.
Saint Kittsi ja Nevise lipu värvid tähendavad järgmist: must väli on saarte elanike Aafrika juured, punane meenutab patriootide poolt voolanud verd, rohelus kehastab looduse rikkust ja riigi viljakas pinnas ja kollane on päikesevalgus. Saint Kittsi ja Nevise lipu valged tähed annavad elanikele vabaduse ning lootust rahule ja õitsengule.
Saint Kittsi ja Nevise lipu ajalugu
Saint Kittsi ja Nevise osariik oli pikka aega Suurbritannia koloniaalvaldus. Selle lipp oli tumesinine riie, mille ülemises veerandis, mis asus poolusel, oli Suurbritannia lipp. Sellised lipud olid tüüpilised kõikidele Suurbritannia koloniaalvaldustele ja erinesid ainult nende paremal poolel oleva vapi tüübi poolest.
1967. aastal sai riik Suurbritanniaga seotud territooriumi staatuse ja selle esimene lipp oli kolmevärviline paneel, mis oli vertikaalselt jagatud kolmeks võrdseks väljaks. Võlli juures oli roheline, siis kollane ja siis särav sinine. Mõni kuu hiljem lisati Saint Kittsi ja Nevise lipule stiliseeritud pilt mustast palmipuust kollasel triibul. Nii eksisteeris see kuni 1983. aastani, mil iseseisvuse saavutamise tulemusena võeti riigis vastu uus lipp, millest sai riigilipp ja mis ei muutunud tänaseni.
