Samoa iseseisva riigi lipp võeti ametlikult osariigi sümbolina vastu 1949. aasta veebruaris.
Samoa lipu kirjeldus ja proportsioonid
Samoa lipul on klassikaline ristkülikukujuline kuju, mis on aktsepteeritud enamikus maailma suurriikides. Lipu laius on seotud selle pikkusega suhtega 1: 2. Samoa lippu saab vastavalt riigi seadustele kasutada kõikidel eesmärkidel nii vees kui ka maal nii riigiasutuste ja ametnike kui ka osariigi kodanike poolt.
Samoa lipu põhiväli on erkpunane. Lipu ülemine veerand, mis on lipuvardale kõige lähemal, on värvitud helesiniseks. Nelinurksel sinisel väljal on kujutatud viit erineva suurusega valget viieharulist tähte, mis moodustavad stiliseeritud Lõunaristi tähtkuju.
Need tähed leidsid oma koha ka Samoa vapil, mis kinnitati 1962. aastal, riigi iseseisvumise päeval. Heraldilisel kilbil on kujutatud sinisel taustal valge Lõunarist, mille kohal kõrgub kuldsete viljadega roheline kookospuu. Vapi alt jookseb valge lint märgusõnaga "Jumal on Samoa alus". Kilpi ümbritseb roheliste oliiviokstest pärg ja vappi kroonib katoliku rist, mis on valmistatud punastes ja sinistes toonides.
Sümbolid Samoa vapil ei valitud juhuslikult. Katoliiklus on peamine religioon, mida praktiseerib valdav enamus samoalasi. Kookospuu ja ookeaniveed näitavad osariigi asukohta, oliivioksad aga sümboliseerivad rahu ja õitsengu soovi.
Samoa lipu ajalugu
Varem erinevate maailmariikide koloniaalvalduses olnud Samoa kasutas osariigi sümbolina mitmeid lippe. 1900 võeti vastu Saksamaa Samoa lipp, mille paneel oli kolmevärviline, mille võrdsed horisontaalsed triibud olid mustad, valged ja punased. See riie eksisteeris kuni 1914.
Siis läks Samoa territoorium Uus -Meremaa valdusse ja siniseks ristkülikukujuliseks riidest sai lipp. Selle ülemine kvartal lipuvardas sisaldas Suurbritannia lipu kujutist ja sellest paremal oli neli punast viieharulist tähte, millel oli valge erineva suurusega kontuur. Riik sai tuntuks Lääne -Samoa nime all.
1949. aastal sai riik kaasaegse lipu, mis pole sellest ajast peale oma välimust muutnud.
