Atraktsiooni kirjeldus
Püha Lunastaja anglikaani kirik on neogooti stiilis tempel, mille kujundas arhitekt Johann Daniel Felsko. Kiriku keskfassaadist avaneb vaade Daugava jõe muldkehale. Templi ehitamist tehti mitu aastat, aastatel 1855–1859.
Juba 1852. aastal sai ametlikult 1830. aastal moodustatud anglikaani kogukond krundi templi ehitamiseks. Ehituse esimene etapp algas 1853. aastal, kuid peagi tuli Krimmi sõja puhkemise tõttu ehitustööd peatada. Pärast Pariisi rahulepingu sõlmimist jätkus templi ehitamine.
Ehitusmaterjalid - liivakivi, tellis, vundamendi pinnas - tõid koguduseliikmed Briti kuningriigi piirkondadest. See isamaaline žest rõhutas asjaolu, et tempel asub Briti pinnal.
Kiriku aluskivi pandi pidulikult 16. juunil 1857. Kaks aastat hiljem pühitses piiskop Trover sisse anglikaani kiriku. Sissepääsu juures on kirjas kiriku ametlik nimi: „Vabrikukirik St. Päästja, Riia.
Tempel on valmistatud helepunastest tellistest, siin -seal ilmub punane varjund, mõnes kohas Burgundia. Sissepääsu kohal on klassikalised koorid, altariosa kohal pseudo-gooti stiilis valmistatud tähekujulised võlvid. Hoone fassaadi kaunistavad gooti kaared, mis täidavad dekoratiivset funktsiooni. Planeeringult on kirik ristkülikukujuline, isegi torne ja altariosa arvesse võttes. Rikas Armitstedi perekond Riiast annetas raha rikkaliku siseviimistluse loomiseks.
Paljud kiriku inventari esemed olid valmistatud tammest, aknaid kaunistasid vitraažaknad. Kirik oli mõeldud kahesajale inimesele. Itaalia kirikumaalija Bellentini maalis altarimaali jaoks pildi.
1940. aastal konfiskeeriti kirik kihelkonnalt, kuid aasta hiljem koostati plaan kiriku parandamiseks ja taastamiseks. Samal ajal sai tempel Päästja kiriku nime ja viidi üle Läti luteri kogudusse.
Pärast Teist maailmasõda oli kirikuhoone tühi. 70ndate alguses oli Riia tehnikaülikooli tudengitele hostel. Samadel aastatel töötati välja templi suuremahulise rekonstrueerimise kava. Restaureerimistööd mõjutasid vitraažakende restaureerimist, katuse remonti. Sageli perioodil 70-80. tuba kasutati salvestusstuudiona, sest akustika oli suurepärane.
Anglikaani kogudus andis kiriku tagasi alles 1992. aastal. Jumalateenistusi hakati pidama 1998. aastal, lisaks korraldatakse regulaarselt vaimuliku orelimuusika kontserte. Kiriku juures on pühapäevakool.
Muuhulgas on kirik kuulus ka selle poolest, et 2005. aasta juulis peeti siin Lätis esimene homotalitus, mida juhtis pastor Maris Sants, kes ei varjanud oma ebatraditsioonilist seksuaalset sättumust. Samal aastal alustas templihoonest marssimist homode uhkusparaad, mida suurem osa Riia elanikest erilise kaastundeta tervitas.
