Atraktsiooni kirjeldus
Haani kõrgustiku territooriumil asub looduspark, mis on loodud kaitse- ja teadustegevuse läbiviimiseks Eesti kõrgeima piirkonna territooriumil. Looduspargis võib lisaks suurele hulgale erineva kuju ja kõrgusega mägedele leida ka väikeste järvedega orge, külasid, kus elavad elanikud, kes hindavad ja säilitavad igivanu kombeid ja traditsioone.
Haani kõrgustik asub Eesti kaguosas, väike osa sellest asub ka Lätis. Kõrgeim punkt on Suur-Munamägi, mis on 318 meetrit üle merepinna. Pargis asub ka Eesti sügavaim järv. Seda nimetatakse Rõuge Suurjärveks, järve maksimaalne sügavus ulatub 38 meetrini.
Haanja looduspark on äärmiselt atraktiivne turistidele, eriti neile, kellele meeldib aktiivne puhkus. Suvel ja talvel saate mäe kõrgeima punkti vallutada mööda spetsiaalset rada. Sellisel juhul algab teie teekond mäe jalamil asuvast Haanja külast ja lõpeb Suur-Munamäe mäetippu ehitatud Vaatethorni vaatetorniga. See torn ehitati 1939. aastal, sel ajal oli selle kõrgus 25, 7 m. 1969. aastal tehti remonti, mille tulemusena tekkis teine korrus. Torni kõrgus on tõusnud 29,1 meetrini. Aastatel 1999-2005 torni parandati ja uuendati. Ehitati klaaskohvik ja püstitati püsinäitus. 2005. aastal ehitati tornlift. 346,7 meetri kõrguselt avaneb 50 kilomeetri raadiuses võrratu vaade Eestile.
On veel üks loodusrada, mis on turistide seas nõutud. See asub Vallamagi mäel, 304 meetri kõrgune. Mäe kõrgus jalamist tippu on 84 meetrit. Rada kulgeb mööda mäenõlvu, mille nurk ulatub kohati 35-40 kraadini. Vällamäe tipus asub Eesti suurimate turbamaardlatega turbaraba (17 m). Selle mäega on seotud populaarne märk: kui kuiva ilmaga mägi „suitseb” (sealt tuleb auru), siis oodake peatset vihma.
Haanja looduspark meelitab arvukalt turiste ka talvel, kui talispordi harrastajad üritavad siia jõuda. Haanja künklik maastik meelitab sõna otseses mõttes suusatajaid ja lund on siin kevadeni piisavalt!
Pargis on veel üks huvitav vaatamisväärsus - Rõuge ürgorg, mille maksimaalne sügavus ulatub 75 meetrini allpool merepinda. Samuti on siin Solovjevi org, kus on säilinud jäljed kunagi siin asunud muistsest eesti asundusest. Lisaks on ta tuntud paljude allikate poolest.
