Atraktsiooni kirjeldus
Esimene laulupidu Eestis toimus 1869. aastal. Festivalil osales 878 lauljat ja muusikut. Esimene laulupidu muutus eestlaste rahvuslikul ärkamisajal väga oluliseks ja kehtestas selliste ürituste järgneva pidamise tava. Selle tulemusena sündis traditsioon pidada seda puhkust iga 5 aasta tagant, mis katkes Teise maailmasõja ajal, kuid uuendati uuesti 1947. aastal.
Esimene lauluväljakul peetud üldlaulupidu toimus 1928. aastal spetsiaalselt varustatud laval. Kaasaegne lava ehitati 1960. aastal arhitekt Alar Kotlini väljatöötatud projekti järgi. Suurim sel laval esinev ühendkoor koosnes 24 500 lauljast.
Eestlased nimetavad end sageli laulvaks rahvaks. Laulmine riigi ajaloos osutus üheks rahvusliku identiteedi viisiks, mis ühendas eestlasi nii 20. sajandi alguses kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. 1988. aastal laulupeole kogunes väljakule üle 300 000 inimese. Eestlased kogunesid mitte ainult rahvuslaule kuulama, vaid ka oma poliitilisi nõudmisi väljendama. Sellel üritusel nõudsid eestlased esimest korda valjuhäälselt Eesti iseseisvuse taastamist.
Ja täna kogunevad siia iga viie aasta tagant tuhanded eestlased, et laulupeol osaleda või pealtvaatajaks jääda. See puhkus on tohutu vabaõhukontsert. Tavaliselt ulatub festivalil osalejate arv 25 000 - 30 000 inimeseni, tavaliselt on laval korraga 18 000 lauljat. Samal ajal ei jäta sellise tohutu hulga esinejate laulmine kedagi ükskõikseks.
Kõik Eesti koorid ei saa aga sellel festivalil osaleda. Selle populaarsus on selline, et rühmad võistlevad omavahel laulupeol osalemise õiguse pärast. Ürituse repertuaar on hoolikalt välja töötatud. Sellel pühal on lubatud ainult parimad koorid. Lauluväljak mahutab üle 100 000 pealtvaataja.
Laulupeoga samal nädalavahetusel peetakse Eestis ka tantsupidu, mis on konkreetse süžeega terviklik etendus. Tohutu hulk rahvariietes tantsijaid tantsib üle väljaku, moodustades värvilisi mustreid. Tavaliselt ühendab neid 2 puhkust ühine pidulik rongkäik, mis toimub Tallinna kesklinnast lauluväljakule. 2003. aasta novembris tunnistas UNESCO laulu- ja tantsupidude traditsiooni vaimseks ja suuliseks pärandiks.
Lauluväljaku edukas asukoht mäenõlval, mere vahetus läheduses, võimaldab pealtvaatajatel, eriti ülemistes ridades istujatel, nautida mitte ainult kontserte, vaid ka kaunist meremaastikku. Tallinna lauluväljakul toimuvad lisaks traditsioonilistele laulu- ja tantsupidudele ka erinevad festivalid ja rokk -kontserdid. Lava kõrval asub 54 meetri kõrgune tuletorn. Torni ülemises osas on vaateplatvorm, kust avaneb imeline vaade linnale ja lahele.
