Atraktsiooni kirjeldus
Pihkva-Peipsi järv, mis asub Pihkva oblasti loodeosas, on muutunud populaarseks looduslikuks veehoidlaks. Sellesse järve voolab üle kolmekümne jõe ja väikese jõe ning Narva jõgi voolab järvest välja ja suubub Soome lahte. Järve kogupindala on 3521 ruutmeetrit. km. Kogu Euroopas on Pihkva-Peipsi järv suuruselt neljandal kohal. Järve pikkus on 150 km, laius ulatub 50 km -ni; keskmine sügavus on umbes 7, 1 m, kuid maksimaalne sügavus ulatub 15, 3 meetrini. Järvel on 29 saart ja see on piiripealne, sest 2100 ruutmeetrit. km kogu veehoidlast kuuluvad Pihkva oblasti territoriaalvööndisse, kuid ülejäänud 1412 ruutmeetrit. km kuulub Eesti riigile. Pihkva-Peipsi järv on eriti keeruka konfiguratsiooniga, mis koosneb kolmest osast: põhjapoolne, mis võtab enda alla üle 73%, on Peipsi järv ise, lõunapoolne, mis hõivab 20%, on Pihkva järv, samuti Teploe Järv, mis ühendab neid vaheühendusega - umbes 7 % territooriumist.
Nagu teate, toimus 5. aprillil 1242 Peipsi järve jääl kuulus Vene vägede vürst Aleksander Nevski lahing Liivi ordu vägede vastu. Üks kroonik oma kroonikas määras üsna täpselt lahingu asukoha jääl. Oma märkmetes mainis ta, et kuulus lahing toimus "Uzmeni kallal, Voronei Kamenis". Samas tasub teada, et see salvestus tehti lahingus osalejate endi sõnade järgi, kes pärast kauaoodatud võitu, mida nimetatakse "värskeks mälestuseks", koju naasid.
Kogu salvestus koosneb kolmest osast. Esimene osa räägib sündmustest, mis toimusid otse Peipsi järvel, mis pakub laiaulatuslikku orienteerumist. Vanasti oli Pihkva järv seotud ka Peipsi järvega, millel polnud oma nime. Mõne aja pärast anti järvele nimi Väike Peipsi või Talabskoje järv ning hiljem sai see nimeks Pihkva järv. Teine osa kannab nime "On Uzmeni" ja keskendub kitsusele, mida tänapäeval kutsutakse soojaks järveks. Kroonika kirjutamise ajal peeti kitsust Peipsi järve üheks koostisosaks. Kroonika teksti kolmas osa sisaldab täpset vihjet Usmeni koha kohta - just seal toimus lahing, nimega "Voronei Kameni juures".
Rannikust paistab Pihkva -Peipsi järv veidi roosakas, veest - sinine ja lennukilt must. Just lennukõrguselt on selgelt näha veepinna laiuv ristkülik, kuigi kogu järve akvatoorium pole nähtav. Kaarjas rannajoon kordab helepruuni tasast piiri - see on ranniku madala vee koht ja kohe selle taga on tume kuristik, mis kujutab endast katedraali, suurt veega üle ujutatud kalju.
Pihkva-Peipsi järves on selle keskosas põhjasetteid, eriti süvavees. Need maardlad koosnevad rannikuvööndis nähtavatest muldadest või liivast, mis on selgelt nähtavad ida-, lääne- ja eriti Pihkva järve lõunarannikul.
Järvevesi on ebatavaliselt selge, mis meelitab nendele maadele arvukalt puhkajaid ja loodusliku puhkuse austajaid. Pihkva-Peipsi järve kaldale tulevad inimesed, kes soovivad vaikset puhkust, sest just selles kohas saate tõeliselt nautida imelist värsket õhku ja ka läheduses asuvate kohtade erakordset ilu. Kogu järve ümbermõõdul on loodud palju puhkekeskusi, pansionaate, sanatooriume, hotelle ja ka suvilakomplekse, millel on hea meel näha, et nende turistid hülgavad väliskuurordid vene puhkuse kasuks.
Pihkva-Peipsi järv meelitab ka kalapüügihuvilisi. Vetes saate püüda haugi, särge, särge, ahvenat ja muud kalaliiki. Lisaks on võimalik rentida vajalikku kalapüügivarustust ning jalgrattaid ja paate. Hotellid ja kaasaegsed pansionaadid pakuvad kõrgetasemelist teenindust. Järvel saate pere ja lastega suurepäraselt puhata, samas kui lapsed saavad mängida mänguväljakutel ja lõbutseda võistlustel - kõik see pakub suurepärast ajaviidet.
