Atraktsiooni kirjeldus
Tallinna linnahallist, mis on pikka aega olnud alamlinna vallavalitsuse keskus, on nüüdseks saanud üks peamisi turismiobjekte. Seda hoonet mainiti esmakordselt kirjalikes allikates 1322. aastal. Tollal oli raekoda paekivist ühekorruseline hoone. 14. sajandi lõpupoole laiendati Tallinna tähtsuse suurenemise tõttu Hansa Liidus raekoda. Tallinna kui kultuuri- ja kaubanduslinna suurima õitsengu perioodil toimusid raekoja hoones olulised muutused. Seda laiendati, teisele korrusele ehitati pidulikud saalid, samuti ehitati esinduslik torn.
Aastal 1530 paigaldati Tallinna raekojale tuulelipp, nimega Vana Thomas, mis on linna valvanud ligi 500 aastat. Legendi järgi peeti keskajal Tallinnas, Suure merevärava lähistel platsil igal kevadel vibulaskmise võistlusi. Võistluse eesmärk oli tabada sihtmärki, milleks on papagoi kujuga puidust kujuke, mis on paigaldatud kõrgele vardale. Kõige täpsem laskja sai auhinna - suure hõbedase pokaali. Ja siis ühel päeval, kui võistlejad lihtsalt rivistusid reas, kukkus kellegi noolega läbistatud papagoi. Tundmatu osutus tavaliseks Tallinna vaeseks meheks Thomasiks, keda noriti ja sunniti sihtmärk paika panema. See uudis levis hetkega üle linna ja noormehe ema ei uskunud enam juhtumi head tulemust. Kõik lõppes siiski hästi. Noormeest ei karistatud, vaid talle tehti vastupidi ettepanek hakata valvuriks, mida toona peeti suureks auks, eriti vaese inimese jaoks. Thomas on oma elu jooksul korduvalt kangelaslikkust üles näidanud ja suutnud usaldada talle usaldust. Vanas eas kasvas ta vuntsid ja sai nagu valvur, kes seisis torni otsas. Sellest ajast saadik on raekoja torni tuulelipp vana Toomase nimi.
Raekoja kelder on selle hoone vanim osa. Varem kasutati seda veinikeldrina. Keldri all asuvat ruumi nimetatakse kauplemispõrandaks, eeldatakse, et siin hoiti kõige väärtuslikumat kaupa.
Kõige luksuslikumad toad asuvad raekoja põhikorrusel. See on Burgersi saal või fuajee ja kõige olulisem ruum on kohtuniku saal. Keskajal oli fuajee linnarahva pidustuste ja pidustuste koht. Samuti korraldasid seal rändnäitlejate ja muusikute etteasteid. Tänapäeval korraldatakse siin kontserte ja vastuvõtte.
Aastal 1547 telliti seinavaibad Hollandi raekoja kaunistamiseks. Nüüd hoitakse gobeläänide originaale Tallinna Linnamuuseumis ja need on renessansiajastu kaunimad tekstiilikunsti näited. Ja Burger Halli seinu kaunistavad tänapäeval gobeläänide koopiad, mis kujutavad stseene kuningas Saalomoni elust. Tähelepanu äratavad ka fuajees asuvad linna embleemid, mis asuvad magistraadi saali viiva ukse kohal.
Magistraadi saal on Tallinna raekoja tähtsaim hoone. Siia kogunes linnavalitsus, langetati linna puudutavad otsused ja seadused. Samuti oli kuni 19. sajandi lõpuni magistraadil kõrgeim kohtuvõim. Seetõttu kasutati ruumi ka kohtusaalina; see eesmärk rõhutab seinte punast värvi ja kohtuteemalist maali. Kohtusaalis on väga erinevaid sümboleid. Tallinna linnahalli olulisemad kunstiteosed räägivad moraalist, aususest ja õiglusest. Lübecki kunstniku Johann Akeni 17. sajandil loodud 6 piibliteemalist maali on otseselt seotud õiglusega. Puidust nikerdamise tehnikas tehtud stseenid ja kaunistused on tutvumiseks ilusad ja huvitavad.
Kööginurgas valmistati sööke suurte pühade jaoks. Kööginurgas oli korsten, mis oli 19. sajandil lammutatud ja 2004. aastal rekonstrueeritud kivisammas. Raekoda sai vett kaevust ja kasutati ka vihmavett, mis koguti suurtesse tünnidesse.
Tallinna raekoja käimasolevad restaureerimistööd on allutatud eesmärgile taastada struktuur sellisel kujul, nagu see oli 15. sajandil. Nüüd on raekoja kõrgus 64 meetrit. Rõdult, mis asub 34 meetri kõrgusel, avaneb imeline vaade Raekoja platsile.
