Atraktsiooni kirjeldus
19. sajandi lõpu poole nõudis õigeusu elanike arvu suurenemine uue õigeusu katedraali ehitamist. Sel ajal eksisteerinud Muutmise kirik muutus üha enamate koguduseliikmete jaoks kitsaks ja pealegi polnud selle asukoht täiesti mugav. Prints Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi, kes 1885. aastal määrati Eesti kuberneriks, algatas õigeusu kiriku ehitamise ja sai loa koguda raha selle idee elluviimiseks. Ehituseks annetati siia kogu Venemaalt. Selle tulemusena koguti 15. septembriks 1899 templi ehitamiseks piisav summa.
Katedraal otsustati pühendada püha õndsale vürstile Aleksander Nevskile, austades tsaar Aleksander III ja tema pere erakordset päästmist 17. oktoobril 1888 juhtunud kohutava rongiõnnetuse ajal. Tulevase templi ehitamise koht valiti väga hoolikalt. Kaheksast pakutud variandist peatusime Võšgorodi kuberneri palee ees oleval väljakul. 1893. aasta augustis toimus pidulik tseremoonia tulevase katedraali koha pühitsemiseks. Tseremooniale toodi Puhtitsa kloostrist toodud Jumalaema Uinumise imeline ikoon.
Katedraali projekti koostas arhitektuuriakadeemik Mihhail Timofejevitš Preobraženski, kirikuhoonete spetsialist, Peterburi kunstiakadeemia liige. Esialgu nägi projekt ette marmorist ikonostaasi paigaldamist, kuid ehituse käigus otsustati see asendada kullatud puidust. Ikoonid maaliti akadeemiku Aleksander Nikanorovitši Novoskoltsevi ateljees. Tema visandite järgi tegi Peterburi meister Emil Karlovich Steinke vitraažaknad, mis paigaldati peakabeli altariakendesse. Kellad valmistati Peterburis kaupmehe Vassili Mihhailovitš Orlovi kellavabrikus. Katedraal helistab 11 kella. Kelladele valatakse erinevaid pilte ja pealdisi. Ehituse tulemuseks oli 17. sajandi Moskva kirikute eeskujul ehitatud kolme altari tempel, mis mahutab umbes 1500 inimest. Katedraali fassaadid olid kaunistatud arhitektuuriakadeemiku A. N. Frolovi valmistatud mosaiikpaneelidega.
Katedraali pidulik pühitsemise tseremoonia õndsa vürsti Aleksander Nevski nimel toimus 30. aprillil 1900, mille viis läbi Tema arm, Riia ja Mitava piiskop Agafangel. Tseremoonial osales ka St. õige. O. Johannes Kroonlinna.
1920. aastate alguses otsustati tempel "Vene vägivalla monumendina" lammutada. Eesti on isegi hakanud selle otsuse elluviimiseks raha koguma. 1928. aasta lõpus esitati seaduseelnõu Aleksander Nevski katedraali lammutamiseks. Templi kaitsesid maailma õigeusu kogukonna jõud. Teise maailmasõja ajal suleti katedraal ja tõsteti uuesti küsimus selle lammutamisest.
60ndatel taheti seda katedraali muuta planetaariumiks. Noorel Tallinna ja Eesti piiskopil Alekseil, tulevasel Tema Pühaduse Moskva ja kogu Venemaa patriarhil Aleksius II, õnnestus Aleksandr Nevski katedraal ümberkorraldustest päästa. 1999. aastal anti erilise patronaaži märgiks Aleksander Nevski Tallinna toomkirikule stauropeegiline staatus, mis tähendab templi otsest allutamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhile. Tänapäeval on katedraal aktiivne ja on avatud iga päev 8–9 tundi.
