Atraktsiooni kirjeldus
Toksovski piisonite puukool on maailma põhjapoolseim punkt, kus elavad piisonid, haruldased ja hämmastavad loomad. Piisonite lasteaed on ainulaadne koht, kus näete piisonit nende looduslikus elupaigas.
Piisonite puukool Leningradi oblasti Vsevolozhski rajooni Toksovos alustas oma tegevust 1974. aastal, kui Leningradi loomaaiast pärit piison Malysh saabus Novokavgolovski park-metsandusettevõttesse ja seejärel piison Lira. Nende paigutamiseks eraldati osa metsikust metsast, territoorium oli piiratud aiaga. Katse eesmärk oli piisonite säilitamine.
Euroopa piisonid olid ajalooliselt levinud Euroopa lõuna-, lääne- ja kirdeosas, piisonid - Põhja -Ameerika preeriates. 19. sajandi lõpuks. nii piisonid kui ka piisonid hävitati peaaegu. Neid on säilinud vaid Euroopa, Kanada ja Ameerika Ühendriikide loomaaedades. Tänapäeval on piisonid kantud punasesse raamatusse ja need on seadusega kaitstud nendes riikides, kus neid leidub (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Leedu, Poola).
Piison (või tur) on piisonite perekonna artiodaktüülimetaja, pullide alamperekond. Piisonitel on teravad, paksud, lühikesed sarved, kõrge turjaküür. Piisonid ulatuvad 3 m pikkuseks ja kaaluvad kuni 900 kg.
Piison on veiste perekonna sõraline imetaja. Metsik Põhja -Ameerika pull on piisonitele väga lähedal, kuid mõned zooloogid väidavad, et piisonid on piisonite alamliik. Väliselt on piison piisoniga väga sarnane, kuid tundub väga paksude, pikkade juuste ja madala asetusega pea tõttu mõnevõrra massiivsem. Piisonite pikkus ulatub 3 m, kaal - 720 kg.
Aastal 1976 sündis lapsele ja Lyrale beebi Lima. Piisonite puukooli loomisest on möödas peaaegu 40 aastat ja kogu selle aja jooksul keedeti piisonid omas mahlas, paaritati lähisugulasi. Seetõttu on lasteaia kaasaegsed elanikud mõnevõrra väiksemad kui nende lähedased esivanemad. Nüüd on piisonite lasteaias neli looma: kaks härga ja kaks mullikat.
Looduses on piison polügaamne loom, s.t. ühele pullile võib kuuluda mitu mullikat ja pull võidab selle õiguse oma sarvede ja isegi oma eluga, sest isaste kehakaalu ajal võivad nad kaalust alla võtta umbes 100 kg ja kui nad ei võta kiiresti oma eelmist kaalu, siis rutiini järgimine võib nende jaoks jääda viimaseks. Mullikad toovad järglasi kord 4-5 aasta jooksul, kuna emaspiison, nagu inimene, kannab last 9 kuud ja hoolitseb tema eest kusagil kuni 3-aastaselt. Ja alles siis saavad nad olla valmis uute järglaste rajamiseks. Üks Toksovski piisonite puukooli mullikatest on üle 15 aasta vana, kuid temalt järglasi ei oodata. Ainus lootus teisele mullikale on Octavia, kuid peresidemete segaduse tõttu võib see olla viljatu.
Piison on taimtoiduline. Suvel näksib ta rohtu, sööb puude ja põõsaste lehti ning metsas on marju. Sügise alguses peavad piisonid rasva koguma, mida nad peavad talvel külma ja osaliselt nälja eest kaitsma. Talvel kaevavad piisonid oma kabjadega lume alt kuivad rohuterad. Nad närivad puudelt koort, närivad õhukesi oksi, kuusekäppa.
Esialgu kasvasid piisonipiirkonna territooriumil puud, kuna Euroopa piisonid on metsaelanikud ja tunnevad end puude vahel mugavamalt. Kuumuses, nende varjus, saate päikese eest varjuda ning külma ja pakasega on nad võimelised kaitsma tuule ja tuisu eest.
Linnumajas söövad piisonid rohtu, heina, koort, mõnikord porgandeid ja õunu ning kreekereid. Piisonite lasteaia külastajad saavad alati selle elanikke ravida. Piisonitele võib tuua peterselli, tilli, neile meeldivad ka banaani- ja arbuusikoored. Saate neid ravida kapsa, porgandi, kurgi, saiakeste, kreekeritega. Piisonit saate toita otse käest.
Praegu elavad piisonid lagedal niidul, kuna nad on kõik puud juba ammu oma sarvedega välja juurinud, pole heinamaal enam põõsast ega ka söödavat rohtu. Piison vajab hädasti uut territooriumi metsa ja uute mullikatega, vastasel juhul surevad piisonid mõne aja pärast lihtsalt välja.
Viimase aastakümne jooksul on piisonitest saanud omamoodi Toksovo sümbol, mis rõõmustab rohkem kui ühte puhkajate põlvkonda. Kuid kahjuks on heinamaal, kus nad elavad, aeg puhata loomadest, kes seda kaevavad ja tallavad. Uue metsaga kaetud aia olemasolu võimaldab piisonite vaatlemist nende looduslikus elupaigas.
Arvustused
| Kõik arvustused 4 Mary 02.02.2015 12:09:40
Piison Olime selles lasteaias, mulle väga meeldis, kuid loomade seisund ja konkreetselt nende aedik jätab palju soovida. Iga kord, kui mu süda veritseb. Kas nii suurel ja jahedal maal ei saaks olla ohustatud loomaliigi jaoks värskemat, suuremat ja mugavamat nurka (isegi Leningradi oblastis)? …
