Atraktsiooni kirjeldus
Peeter I suvepalee asub Peterburi suveaias. Aia rajas suur rühm aednikke ja arhitekte linna asutamise algusaastatel. Peeter I nägi unistust - rajada aed Versailles’stiilis. Algul puhkas ta ainult oma majas ja vaatas oma tööd ning seejärel elas suvel koos perega siin.
Pärast seda, kui Moika ühendati Neevaga Lebyazhy kanali kaudu, tekkis väike saar. Selle põhjapiirkonnas püstitati aastatel 1710-1714 Suvepalee, mis oli üks esimesi kivipaleed Peterburis. Projekti autor oli arhitekt D. Trezzini. Interjöör loodi saksa arhitekti ja skulptori A. Schlüteri juhtimisel. Traditsioon ütleb, et kuningas tellis maja ehitamiseks nii, et hoone sümboliseeris riigi uut poliitikat. Seejärel korraldas Trezzini palee ehitamise nii, et selle 12 aknast 6 vaatasid läände ja ülejäänud 6 - rangelt ida poole. Arhitekt selgitas oma otsust järgmiselt: "Nii et meie Venemaa seisab võrdselt silmitsi nii lääne kui ka idaga."
Tsaari residentsis rajati Peterburi esimene kanalisatsioon. Vesi sisenes majja pumpade abil ja läks Fontanka juurde. Kuna maja oli kolmest küljest ümbritsetud veega, toimis süsteemi liikumapanev jõud Fontanka vool. 1777. aastal oli veeuputus ja maja ees olev väike Gavanetsi laht oli täis. Kanalisatsioon ei tööta enam.
Palee fuajees üritas üks skismaatik Peeter I mõrvata.
1925. aastal anti Suvepalee üle Vene muuseumile ning alates 1934. aastast korraldatakse siin ajaloo- ja majapidamismuuseumi tööd. 1960. aastatel viidi läbi muuseumi teaduslik restaureerimine. Pea oli arhitekt A. E. Hesse. Töö käigus taastati palju suvepalee algupäraseid elemente.
Pärast Peeter I ja Katariina I surma ei elanud nende majas praktiliselt keegi. Omal ajal korraldati siin kõrgeima privaatnõukogu koosolekuid ja hiljem tulid keiserlikud õukondlased paleesse puhkama.
Hoone arhitektuurne stiil on barokk. See kajastub selgetes proportsioonides ja arvukatel akendel, bareljeefidel ja katuse all krohvfriisil. Hoone välimus on karske. Katus on kõrge, kaldus. Drenaažid tehakse tiibadega draakonite kujul. Fassaade kaunistab 29 bareljeefist koosnev friis, mis eraldab põrandaid.
Hoone igal korrusel on 7 väikest elutuba. Suuri saale pole. Fuajee on kaunistatud nikerdatud tammepaneelide kujul, mida tükeldavad ioonilised pilastrid. Skulptor N. Pino tegi Minervast bareljeefse pildi.
Esimesel korrusel olid kuninglikud kojad, teisel - tema naine Catherine ja lapsed. Vastuvõturuumis sai keiser suulisi ja kirjalikke kaebusi ja taotlusi. Vastuvõtu lähedal asus süüdlaste karistuskamber. Vastuvõturuumist võis minna suurde ruumi, mida nimetatakse assambleeks. Esimesel korrusel olid ka köök koos söögitoa ja magamistoaga, riietusruum ja tuba valvejuhile. Seal oli ka treipink ja treipink, mille kallal Peeter Suur armastas tööd teha.
Hoone teisel korrusel on lisaks riietusruumile, kokale ja neiule troonisaal, lasteaed, magamistuba ja tantsutuba. Eriti tähelepanuväärne on roheline kapp, mis on kaunistatud maaliliste sisestuste, kuldamise ja vormimisega. Keisri kokakunsti ja kabinetti kaunistavad haruldased Hollandi plaadid, kaminaid kaunistavad krohvitud bareljeefid. Kapi plafoonid on maaliliselt maalinud meister G. Gzel.
Ruumide kujundamisel osalesid vene kunstnikud I. Zavarzin, A. Zahharov ja F. Matveev. Elutoad säilitavad atmosfääri, mis valitses varasematel aegadel. Samuti näete siin haruldasi portreesid, laevu ja lahinguid kujutavaid lõuendeid ning maastikke. Muuseumi haruldus on Dresdenist toodud tuuleseade. Selle paneb liikuma katusele paigaldatud tuulelipp Püha Võitja Georgi kuju kujul.
Peeter I suvepalees on endiselt säilinud hubane perekondlik õhkkond.
