Atraktsiooni kirjeldus
Pariisi dekoratiivkunsti muuseum asub Louvre'i läänetiivas ja see pole juhus: sajandeid peeti prantsuse elustiili kõrgkunstiks.
See muuseum on ainus Prantsusmaal, kus tutvustatakse dekoratiivkunsti tehnikaid ja materjale keskajast tänapäevani. Selle fondides on ligikaudu 150 000 eksponaati, millest külastajad saavad vaadata 6000, mis on eksponeeritud vastavalt kronoloogia põhimõttele: keskaeg, renessanss, XVII-XVIII sajand, XVIII-XIX sajand, juugend, art deco … ja nii edasi tänapäevani. Samuti on temaatilised ekspositsioonid - puit, ehted, mänguasjad.
Kollektsioon, mis asus siin 1905. aastal, koosneb peamiselt mööblist, nõudest, vaipadest, klaasist, ehetest, rõivastest. Seda kõike tasub vaadata: Prantsusmaa on andnud tooni Euroopa dekoratiivkunsti arengule alates 17. sajandist. Siin sündis Louis XIV "suur stiil", Versailles määratles sisekujunduse rolli pikka aega. Prantsusmaa andis maailmale keerukaid tehnikaid, mis said nime nende loojate - mööblitootja André Charles Boulle'i, seinavaiba värvija järgi.
Prantsusmaad võib nimetada läbimõeldud dekoratiivse mõtlemise riigiks, mis avaldub igas pisiasjas, mille põhimõtete tugevdamisel võtsid osa suured loojad. Juugendstiili domineerimine 20. sajandi esimesel veerandil on seotud geenius Le Corbusieri nimega. Sajandi keskel toodetakse suurepärast Legeri ja Picasso keraamikat, Dufy vaipu ja plakateid, Matisse vitraažaknaid. Pariisi lennujaamade interjööre, UNESCO koosolekuruume, Pariisi raadiomaja kaunistavad silmapaistvad dekoraatorid ja tarbekunstnikud.
Dekoratiivkunsti muuseum on osa riiklikust organisatsioonist Les Arts Decoratifs (dekoratiivkunst), mis loodi 1882. aastal pärast Pariisi maailmanäitust, et säilitada selles piirkonnas loodud teoseid.
Muuseumis saate vaadata ja uurida üksikasjalikult erinevate ajastute esemeid: juuksenõelad lipsudele, nukumajad, esimene tapeet. Ja selle kõrval on näiteks kurtisaan Lucy Emilie Delabini taastatud magamistoa interjöör, kelle luksuslikku voodit kirjeldas romaanis Nana Emile Zola.
