Atraktsiooni kirjeldus
Esimene arheoloogiamuuseum Thessalonikis avas üldsusele uksed juba 1925. Muuseumi koduks oli siis Eni Jami mošee (rohkem tuntud kui Uus mošee), mille ehitas 20. sajandi alguses andekas Itaalia arhitekt Vitaliano Posseli. Aja jooksul selgus aga, et kiiresti kasvav kollektsioon vajab hädasti avaramat struktuuri ning 1950. aastatel otsustati eraldada Manolis Andronikose tänava ääres asuv maatükk spetsiaalselt uue muuseumi ehitamiseks.
Kuulsa Kreeka arhitekti Patroklos Quarantinose kujundatud muuseumi avatseremoonia toimus 1962. aastal ja selle ajakava pidi langema kokku 50. aastapäevaga, mil linn vabastati Thessaloniki peaaegu viis sajandit domineerinud türklastest. 1980. aastal püstitati uus näitusetiib, kus kuni 1997. aastani said muuseumi külastajad imetleda Vergina kuningliku haua ainulaadset esemekogu (enamikku aardeid hoitakse nüüd Vergina arheoloogiamuuseumis).
Arheoloogiamuuseumi kogu on lai ja mitmekesine ning illustreerib suurepäraselt niinimetatud Kreeka Makedoonia arengulugu, eelajaloolisest ajast kuni hilisantiigini. Muuseumi kogu esitleb mitmesuguseid matusetarbeid, mis leiti iidsete nekropolide väljakaevamistel, arhitektuurikilde, skulptuure, ehteid, münte, keraamikat, Rooma mosaiike, relvi ja palju muud. Muuseumi kõige kuulsamate ja väärtuslikumate eksponaatide hulgas on kuulus pronksnõu 3. sajandist eKr. tantsivate figuuridega madenaade ja satüüre, keda tuntakse kui "Derveni kraatrit", Harpocratese kuju (2. sajand eKr), pronkskiiver ja kuldne mask Sindose kalmistult (6. sajand eKr), kuldmedalite kogu (250- 225 eKr) ja Serapise juht (2. sajand eKr). Mugavuse ja teabe parema assimileerimise huvides on näitusepind jaotatud temaatilisteks plokkideks - "Eelajalooline Makedoonia", "Linnade teke", "Makedoonia 7. sajand eKr. - hilisantiik "," Makedoonia kuld "jne.
Lisaks püsinäitustele korraldatakse arheoloogiamuuseumis regulaarselt spetsiaalseid ajutisi näitusi, samuti informatiivseid loenguid ja seminare ning erinevaid kultuuriüritusi.
