Atraktsiooni kirjeldus
Krimulda keskaegne loss, õigemini selle varemed, asub Krimulda külas, mis asub Sigulda linna all, Gauja jõe sajandivanuse oru parema kalda põhjanõlval.
Aastal 1231 eraldas Riia piiskop lossi ehitamiseks maad. Oletatavasti alustati lossi ehitamist 1255. aastal, kuid ajaloolistes dokumentides pole sellele faktile kinnitust.
Lossi esmamainimise leiab 1312. aasta protokollist, mille lõi paavst Franciscus Moliano suursaadik. Ajal, mil toimus Riia peapiiskopi võitlus orduga, vallutasid orduväed lossi. 1318. aastal anti korraldus tagastada kogu vara, mis sõja ajal arestiti.
Ajavahemikul 1558–1585, pärast Liivi sõda, elas lossis pealik Poolast. Aastal 1592 läks loss nõunik Holdschneri omandisse.
Aastal 1601, kui käis Poola-Rootsi sõda, vallutasid lossi rootslased. Sama aasta sügisel taandudes andis krahv Johann von Nassau käsu loss hävitada. See põletati. Tõenäoliselt pärast seda juhtumit lossi enam ei taastatud, kuigi seda on mainitud 17. sajandi ajaloolistes dokumentides.
Poolakad ei suutnud Vidzeme piirkonnas kaua vastu pidada ja ta läks võimule rootslastele. 1624. aasta rootslaste loodud kroonikates räägitakse, et loss põletati, kuid pärast tulekahju suutis üks tuba ellu jääda, elamiseks sobiv, ahjuga, kuid ilma akendeta ja keldriga selle all. Samuti on lossimõisatest säilitatud 2 puidust puuri, ait, köök ja 2 palkmaja koos tubadega.
1625. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Siguldat ja Krimuldat oma nõunikule Gabriel Uksensternile. 1726. aastal, pärast Põhjasõda, läks Krimulda kapten Karlis von Helmerseni omandisse. Ja 1817. aastal läks Krimulda Lieveni perekonna omandisse. Aastatel 1861-1863 tellis krahv Lieven arheoloogilised väljakaevamised. Seda protsessi juhendas ajaloolane H. Bruining. Uuriti põhja vundamenti ja sissepääsutorne ning eluruume. 11.-12. Juulil 1862 külastas Krimuldat Vene keiser Aleksander II. Samal ajal ehitati lossi territooriumile, elamu edelaossa, vanale vundamendile kahe gooti stiilis aknaga välisseinad.
Loss püstitati Gauja jõe ürgoru parema kalda nõlvale. Kolmest küljest ümbritses lossi Gauja ja Vikmeste jõe orgude looduslikud nõlvad ning neljandal küljel oli vallikraav.
Loss oli väike. See koosnes peahoonest ja kahest valvetornist. Lossi sisehoovis asusid puidust kõrvalhooned. Loss ehitati tohututest lubja sideainega kividest. Lossi ümber püstitati kindlustusmüür, mille paksus oli 1, 5 kuni 2 meetrit.
Lossi peahoone asus territooriumi edelaosas. Selle mõõtmed olid 54, 4x17, 5 meetrit. Hoone alla ehitati 3 keldrit. Lossi esimese korruse asusid köök, söögituba ja abiruumid, teisel korrusel olid elutoad ja kolmas korrus anti üle väikestele tubadele.
Lossi territooriumi edelaosas asus üks turvatornidest (9,5 meetri laiune), mis kaitses sissepääsu väravaid. Ja lossimõisate põhjas oli teine - neljakandiline valvetorn. Ta valvas lähenemisi Vikmeste jõe kuristiku poolt.
Muistse lossi tähtsusetud jäänused on säilinud tänapäevani, eriti 19. sajandil moes olnud väike kivimüüri fragment ja suured gooti stiilis aknad.
