Atraktsiooni kirjeldus
Pariisi Notre Dame'i lähedal Ile de la Cité'l asuvat kunagist Conciergerie kuningalossi võib nimetada Pariisi vanimaks lossiks: selle esivanemad pärinevad legendaarse Frangi kuninga Clovise (508) paleest. 6. sajandi paleest jäi siiski vähe järele: Prantsuse kuningad lõid ja ehitasid hoonet pidevalt ning see sai tulekahjudest tõsiselt kannatada.
Märkimisväärse osa ajaloost oli loss Prantsuse monarhide ametlik elukoht ja sel ajastul oli hämmastav süžee: just Conciergerie'is elas Prantsusmaa vene kuninganna Anna Jaroslavna, Jaroslav Targa tütar.
14. sajandil, ülestõusu ajal, tungisid linnaelanikud lossi ja tapsid kaks kuninglikku nõunikku. Pärast seda sai Louvre monarhi asukohaks. Osa kuninglikust administratsioonist jäi uksehoidja juurde, linnuse juhtimine anti üle kuninglikule uksehoidjale - nii tekkis hoone praegune nimi.
Lossist kaugel asus vangla. Kui see üle voolas, anti vangla funktsioonid üle uksehoidjale. Aastal 1391 sai loss paljudeks sajanditeks vangipaigaks. Revolutsiooni ajal ootasid siin surmanuhtlusega oma saatust. Siit, pärast juuste lõikamist ja vankrisse istumist, läks kuninganna Marie Antoinette tellingute juurde. Ja siit läks terrori isa Maximilian Robespierre giljotiini juurde.
Uksehoidjal oli ülimalt karm vangla. Terroriperioodil topiti kambritesse mitusada inimest, kurjategijad koos poliitiliste ja "kahtlaste" omadega. Conciergerie muuseumis näete nimekirja vangidest, kes saadeti kohalikest kambritest giljotiini - selles on 2780 nime.
Täna on Conciergerie loss justiitspalee kompleksi muuseumi osa. Kapetiajastu keskaegsest ehitusest on järel vaid kolm torni: Silver, Caesari torn ja Bonbek. Kuid ebatavalised ruumid on hästi säilinud: Ratnikovi saal on ainus näide tsiviilgooti arhitektuurist Euroopas, Jean -Goodi ajastu gooti stiilis lossiköök (XIV sajand), Marie Antoinette'i kabel, mis asub täpselt kohas, kus asus kuninganna kamber.
