Atraktsiooni kirjeldus
Kadrioru park on Eesti kuulsaim kunstpark, mis tähistab 2008. aastal oma 290. aastapäeva. Selle loomise ajal oli see umbes 100 hektarit.
1719. aastal, 22. juulil, mõõtis Peeter I koos arhitekti Nicolo Michettiga tulevase "uue palee" ja tavalise pargi ala. Park oli jagatud kolmeks õrnaks looduslikuks terrassiks, mis olid rändrahnudest puhastatud, tasandatud ja kaetud musta mullaga. Suurima terrassi palee ees on hõivanud alumine aed. Selle peatelg oli suunatud paleele. Ülemine aed. Palee taga asus see 2 tasemel: lilleaed, mis lõpeb purskkaevudega võreseinaga ja miraažide tiigiga, mis asub selle seina taga ülemisel äärel.
Pargi ladumisel kaevati välja tiigid, mille eesmärk oli nii maastiku elavdamine kui ka pinnase kuivendamine. Vanimad neist olid Marininsky varjupaiga sisehoovis asuv tiik, palee ja Peetruse maja vaheline ülemine tiik, pargi lääneosas asuv Luigetiik ja praegusest Kadri maanteest põhja pool asuv tiik.
Pargi üks huvitavamaid ja kuulsamaid kohti on sümmeetriline Luigetiik ja selle ümbrus. Sellest tiigist üle tee oli algselt lopsakas Itaalia-Prantsuse tavaline park; nüüd kasvavad sellel kohal tihedalt kõrged puud. Esialgu oli plaani kohaselt enamikus pargis säilinud loodusmaastik koos heinamaade ja lagendikega, pandud vaid rajad ja rajad. Ainult väike ala pargist muudeti regulaarseks.
Pargi moodustamisega seotud tööde kiirendamiseks otsustati istutada juba suured puud. 1722. aastal istutasid sõdurid aasta jooksul 550 puud. Osa puid, see puudutas eelkõige kastaneid, kavatseti hiljem viia Peterburi aedadesse. See idee seoses Peeter I surmaga aga ununes peagi ning kastanid jäid Kardiorgi parki.
Weizenbergi tänava lähedal, mida mööda nad sageli luigetiigist paleesse kõndisid, asub mitu palee kõrvalhoonet. Mõnes neist asuvad nüüd Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Palee väravate vastas on valvurimaja, selle taga on jääkelder ja köök. Renoveeritud köögihoones asub nüüd Johannes Mikkeli muuseum, mis tutvustab selle tuntud kunstikoguja kollektsiooni.
18. sajandi lõpus muutus pargi keskosa välimus, kuna puud lõpetasid lõikamise, kasvasid nad üha enam ja park muutus maastikuks. Seetõttu kadus varem palee akendest vanalinnale ja lahele avanev maaliline vaade võsastunud puude müüri taha. Muutunud on ka aia ülemise osa paigutus: miraažide tiigi kohas on purustatud presidendi roosiaed.
