Atraktsiooni kirjeldus
Murano on saarestik Veneetsia laguunis, mille saared on ühendatud sildadega. See asub 1,5 km Veneetsiast põhja pool ja on selle haldusasutuse all. Viimase rahvaloenduse andmetel elab siin alaliselt umbes 5 tuhat inimest.
Nende kohtade esimesed elanikud olid roomlased. Siis, 6. sajandil, tulid nende asemele rahvad Altinumist ja Oderzost. Nendel aastatel oli Murano edukas kalasadam, siin kaevandati ka soola ning alates 11. sajandist hakkas kohalik elanikkond kolima kaasaegse Dorsoduro piirkonda ja saar hakkas vähenema. Kuid samal ajal hõivasid kamaldulaste ordu erakud ühe saarestiku saare ja asutasid sellele San Michele di Murano kloostri, millest sai hiljem hariduse ja trükikeskus. Kuulus kartograaf Fra Mauro, kelle kaarte kasutasid Euroopa suurimad maadeavastajad ja rändurid, oli selle kloostri algaja. 1810. aastal San Michele di Murano kaotati ja mungad saadeti riigist välja. Täna on endised kloostri alad Veneetsia peamine kalmistu.
1291. aastal toimus murrang Murano ajaloos - kõik Veneetsia klaasitootjad asustati sellele saarele. Selle eraldumise põhjustas veneetslaste soov kaitsta klaasitootmise saladust konkurentide eest. Lisaks võivad töökodade kuumad ahjud põhjustada tulekahju, mistõttu tuli need territoriaalselt isoleerida. Huvitaval kombel olid klaasipuhujatel uskumatud privileegid, näiteks võisid nende tütred abielluda Veneetsia aristokraatidega, kuid samal ajal oli käsitöölistel endil Muranost lahkumine rangelt keelatud. 14. sajandil eksporditi Murano klaasi ja saarest sai mõneks ajaks Euroopa peamine klaasivabrik.
1861. aastal avati Palazzo Giustiniani hoones klaasimuuseum, mis tutvustab turiste selle käsitöö päritolu ja arengu ajalooga. Sealt saab osta ka hämmastava iluga suveniire, sest Murano klaasist on juba ammu saanud üks Veneetsia sümboleid. Saarel on mitu suurt tehast, millest kuulsaim on Formia. Murano vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka 12. sajandi Bütsantsi freskode poolest kuulus Santi Maria e Donato katedraal, San Pietro Martyre kirik ja Palazzo da Mula.
