Atraktsiooni kirjeldus
Püha Franciscuse kirik on endine frantsiskaani ordu klooster, mis asub Santiago de Chile ajaloolises keskuses. Kirik asub Bernardo O'Higginsi Alameda del Libertadori - linna peatänava - lõunaosas, Universidad de Chile ja Saint Lucia metroojaamade vahel.
1541. aastal asutas konkistador Pedro de Valdivia Mapocho jõe käänakutes Santiago del Nuevo Extremo. Ja juba 1544. aastal esitas frantsisklaste ordu taotluse ehitada sellele kohale tempel. Kauaoodatud loal alustasid frantsisklased templi ehitamist kohaliku tööjõu abil. Esimene paekivist ehitatud tempel hävis täielikult maavärina tagajärjel 1583. aastal. Kirik avas koguduseliikmetele uksed uuesti 1595. aastal.
Uue kirikuhoone ehitamine ladina risti kujul koos kiviseinte, torni ja käärkambriga valmis 1613. aastal. Järgnevatel aastatel hakati ehitama kloostrit, mis koosnes kahest 1628. aastal ehitatud hoonest. 1647. aastal toimunud tugev maavärin kahjustas hooneid tõsiselt - kirik kaotas torni ja klooster - teise korruse. Peagi ehitati torn ümber, kirik ja klooster jätkasid laienemist. Kloostrisse ehitati uus haigla ja templisse ilmus mitu kõrvalkabeli.
1730. aastal tabas linna järjekordne maavärin ja äsja kahjustatud torn tuli lammutada. Teine kiriku torn ehitati 1758. aastal koos kiriku uue peasissekäiguga, lõigatud kivist. 1828. aastal vooderdati kiriku põrand tellistega ja templi sisemust kaunistas mahagon. 1854. aastal lammutati kiriku torn uuesti ja asendati teisega, mille projekteeris arhitekt Fermin Vivachet. Kellatorn ehitati 1857. aastal.
19. sajandi lõpus laienes San Francisco kirik jätkuvalt. 1865. aastal ehitati templi barokne fassaad ümber. Paigaldati ka marmorist kantsel, parandati kasseti lagi ning uuendati templi sise- ja välisseinte krohvvormi. 1895. aastal ehitati kiriku kirdenurgale kabel. 1929. aastal ehitati uus fassaad vaatega London Streetile.
20. sajandi algusega viisid frantsisklased suurema osa kloostrist üle linna. Kunagise kloostrihoovi ja aia territooriumile ehitati 1920. aastatel Pariis-London-de-Santiago elamukompleks ning kiriku ees väikesel väljakul oli lilledest lehtla Pergola de las Flores, mis jäädvustas oma näidendis Isidore Aguirre ja helilooja Francisco Flores del Campo samanimelises muusikalises komöödias. Ülejäänud kloostris asub San Francisco koloonia kaasaegse kunsti muuseum, mis avati 1969.
Kirikuhoone säilitamiseks kuulutati see 1951. aastal Tšiili rahvusmälestiseks. Järgnevatel aastatel tehti kirikuhoones restaureerimistöid ka pärast laastavaid maavärinaid 1986. ja 2010. aastal. 1998. aastal esitasid Tšiili ametivõimud Püha Franciscuse kiriku UNESCO -le kandidaadina maailmapärandi nimistusse kandmiseks.
