Inimene on uudishimulik, kirglik ja alati valmis jõudma sinna, kus see on väga raske ja mõnikord isegi võimatu. Maa peal on aga kohti, kuhu sa kindlasti minna ei taha. Ja mitte sellepärast, et keegi pühalikult jälgiks nende paikade puutumatust, kuigi seda juhtub ka. Fakt on see, et planeedil on nurki, kus tavaline turist, kes pole kohalikeks üllatusteks valmis, riskib oma tervise ja võib -olla ka eluga.
Keimada Grande, Brasiilia
Vaid 35 km kaugusel Brasiilia rannikust São Paulo piirkonnas asub Queimada Grande ehk serpentiini saar. Selle pindala on vaid 43 hektarit, see on tõstetud 200 meetri kõrgusele veepinnast ja kubiseb lihtsalt mürgistest madudest.
Selles elab umbes 4000 kahemeetrist rästikut, kelle hammustus on surmav 7% juhtudest. Ülejäänud 93% juhtudest saab saare botropsi liikide rästiku hammustatud inimene ägeda neerupuudulikkuse ja seedetrakti probleeme.
Keymada Grande saar ei olnud alati asustamata - inimesed üritavad seda perioodiliselt endale sobitada:
- saarel asub vana tuletorn, kus hooldajad elasid 20. sajandi alguses - siiski surid nad üksteise järel maduhammustuste tõttu;
- tänapäeval jälgib Brasiilia sõjavägi tuletorni ja saart üldiselt - nad tulevad siia perioodiliselt, et kontrollida, kas kõik on korras;
- turiste Madude saarele ei lubata, juurdepääs on avatud ainult teadlastele, kes peavad Keimada-Granti tohutuks looduslikuks serpentaariumiks.
Reisijad saavad Madude saart vaadata ainult paadi küljelt. Maod keerlevad puude ümber ja peesitavad rannas päikese käes.
Põhja -Sentineli saar, India
Andamani saarte rühma kuuluv Põhja -Sentineli saar möödub kõigist turismikatamaraanidest. Fakt on see, et seda maatükki kaitstakse ägedalt vibudega põliselanike käes, kes ei taha muust maailmast kellegagi suhelda. Ilma pikema jututa langeb tulnukatele noolte rahe.
2018. aastal tapsid Põhja -Sentineli saare aborigeenid osariikidest pärit preestri, kes otsustas tuua neile Jumala Sõna ja maksis selle eest. Misjonäri tõid saarele 2 kalameest paadiga. Kalurid pärast intsidenti, juba kodus, võeti vahi alla seaduse rikkumise eest, mille kohaselt pole kellelgi õigust jalga Põhja -Sentinelile seada.
Umbes 60 ruutkilomeetri suurune saar, mis on täielikult džunglist üle kasvanud ja mille kaldal on vaid väike liivariba, on ümbritsetud korallriffide rõngaga. Kaugus saarest riffideni on umbes 1 km.
Põhja -Sentineli lähedal asuva korallrahu lähedal oli veel üks Constance'i saar. 2004. aastal tabas India ookeani suur maavärin, mis ühendas Constance'i saare Põhja -Sentineli saarega ning riffide rõnga sisse tekkisid madalad laguunid.
Põhja -Sentineli saarel on juba tuhandeid aastaid elanud tundmatu hõim. Keegi ei tea kindlalt hõimu arvu. India võimud usuvad, et saarel elab 50–400 inimest. Pärast 2004. aasta laastavat tsunamit oleks pidanud Põhja -Sentineli elanikkonda vähendama.
Poveglia, Itaalia
Poveglia saart eraldab Veneetsia Lido saarest vaid 600 m. Sellegipoolest ei pista ükski terve mõistusega veneetslane oma nina Poveglia külge ning samuti heidutab ta turiste neetud maale reisimast.
Kuni 1379 elas Poveljel. Siis lähenesid Veneetsiale vaenulikud Genoese laevad ja mandrist kaugel asuva Poveglia elanikud transporditi Giudeccasse. Nad ei naasnud enam kunagi oma kodudesse, saar oli tühi. Kuid mahajäetud saare kasutamine leiti ikkagi. 18. sajandil muudeti see haiglaks.
Kõik, kes katku said, toodi siia ja jäeti siia surema. Ja siis, 20. sajandi esimesel poolel, avati Poveglia saarel psühhiaatriahaigla, mis töötas 1968. aastani. Veneetsia elanike seas levivad kuulujutud, et siin tehti haigete peal kohutavaid katseid, pigem piinamist kui vaimuhaigete ravi.
Enamik Poveglia saarel surnutest tuleb elavate maailma kummituste kujul. Arvatakse, et kummituste hulgas on neid, kes on kannatanud arstide piinamise all. Kohalik legend räägib, et isegi sel ajal, kui vaimuhaigla töötas, hüppas üks arstidest aknast välja, nähes oma piinatud ohvrite kummitusi.
Sellest ajast saar on turismimarsruutidest väljas, nad püüavad siia mitte tulla.
Roostes vooditega lagunenud haiglahoone on endiselt saarel. Nüüd tormavad Veneetsia võimud mõttega muuta see hoone heaks hotelliks. Nad ise ei investeeri Poveglia saarele, vaid otsivad lihtsalt investorit, kes on nõus selle maatüki 99 aastaks rendile andma. Tõsi, siiani pole inimesi, kes tahaksid kummituste kõrval elada ja töötada.
Vahepeal võivad kummitusjahid ja igasuguse müstika armastajad Povelasse jõuda, kui nad esitavad linnahallile saare külastamiseks erisoovi.
