Valgevene riiki ümbritseb korraga mitu Euroopa riiki ja see on sageli mitte ainult marsruudi lõppsihtkoht turistidele, kes soovivad sõbralikus riigis eelarvepuhkust veeta, vaid ka transiidipunktiks, kui sõidetakse autoga ida- või lääneossa. Euroopa. Seetõttu on Valgevene teed täis turiste ja mööduvaid reisijaid.
Teedevõrk Valgevenes
Tuntud ütlust parafraseerides viivad kõik teed Minski. Peaaegu riigi keskel asuv Valgevene pealinn pole mitte ainult majandus- ja kultuurikeskus, vaid ka peaaegu kõigi suuremate marsruutide lähtepunkt. Valgevene teede võrgustik meenutab Minskist levivat ämblikuvõrku.
Riigist läbivad korraga mitu Euroopa maanteelõiku nii läänest itta kui ka lõunas Ukraina suunas: E28 (Berliin - Minsk); E30 (Iirimaa - Venemaa); E85 (Leedu - Kreeka); E95 (Venemaa - Türgi).
Kuni viimase ajani oli Valgevene maanteedel reisimine tasuta. Alates 2013. aastast on aga kasutusele võetud tasuliste teede süsteem. Sõiduhind ei ole kõrge, kuid karistus "jänese" reisimise eest võib olla väga märkimisväärne. Samal ajal kurdavad peaaegu kõik turistid, et maksesüsteem pole täiesti selge, pole teada, kus tasuline tsoon algab ja lõpeb. See aga ei kehti veel Venemaa kodanike kohta - Vene Föderatsiooni territooriumil registreeritud sõiduauto on maksust vabastatud.
Kohalike teede omadused - hämmastav kvaliteet ja mugavuste puudumine
Valgevene võib oma teede üle uhke olla. Neid eristab suurepärane, peaaegu Euroopa katte kvaliteet. Tänu halastamatule riiklikule kontrollile pole siin praktiliselt auke ja auke. Peaaegu kõik teed on asfalteeritud.
Samuti väärib märkimist tugeva kiirusepiirangu puudumine isegi asulates, nii et saate riigis kiiresti ja kartmatult ringi sõita. Reisi mugavust lisab Valgevene peaaegu pidev tasane reljeef. Loomulikult jääb kogenud reisija tähelepanuväärsetest vaadetest ilma, kuid selle riigi maapiirkond näeb välja üsna kena ja ilus.
Kiirusepiirangu ja teiste kohalike liiklusreeglite rikkumine ei ole seda väärt, kõik rikkumised registreeritakse kaameratega, seega on trahv vältimatu.
Teedel käitumiskultuur üllatab meeldivalt, siin ei kohta te praktiliselt hoolimatuid juhte, liiklus on äärmiselt turvaline ja rahulik. Kohalikke teepolitseinikke eristab ka viisakus ja sõbralik suhtumine juhtidesse.
Siiski pole Valgevenes autoga turistile kõik nii roosiline. Kahjuks on sellega kaasnev infrastruktuur siin äärmiselt halvasti arenenud ja meenutab Nõukogude Liitu oma halvimatel ilmingutel. Tee ääres praktiliselt ei ole kohvikuid ja restorane ning bensiinijaamad on palju vähem levinud kui me tahaksime. Teenus ei ole ka kõrgeima kvaliteediga.
Seega olge Valgevenesse minnes valmis mitte ainult suurepärasteks teedeks ja ohutuks liiklemiseks, vaid ka mõningate käegakatsutavate puuduste jaoks. Riiki sisenedes tasub varuda bensiini ja natuke toitu vahepalaks, kui kiirtoidupunkti ei leia.
