Kui kedagi huvitab Flandria ajalugu, siis peaks ta külastama Belgiat ja minema otse Bruggesse. Isegi üks jalutuskäik linnas - ja kogu Brugge ajalugu on teie ees, kivisse külmunud. Kesklinn on hästi säilinud ja siin on näha palju keskaegseid hooneid. Linn omandas oma suurlinna staatuse tänu hästi arenenud merekaubandusele. Näiteks Inglismaa oli Bruggega kaubandussuhete partner, nagu Flandria tervikuna.
Sajandite vanune ajalugu
Flandria ei tundnud end prantsuskeelse osa domineerimisel hästi. Näiteks 1302. aastal puhkes mäss, mille tulemuseks oli kuulus Courtrausi lahing. Sellest sündmusest annab tunnistust mälestussammas ülestõusu juhtidele - Kononkule ja Breidelile.
Sellest hoolimata jätkas linn õitsengut, see oli jõukas, kuni selle prestiiži ja õitsengut õõnestasid usulised segadused. See oli Philip II ajal. Hollandlased piirasid linna 1704. aastal. Neli aastat hiljem vallutasid prantslased ta tagasi. Aastat 1814 tähistas Brugge jaoks asjaolu, et see sai Hollandi osaks, kuid juba 1830 muutus see Belgiaks.
Esimesest maailmasõjast sai Brugge jaoks traagiline leht, kuna seda pommitati võimsalt. Linn suutis sellest löögist siiski taastuda.
Brugge kaasaegne ajalugu
Tänapäeval peetakse Brugge jätkuvalt Belgia majanduse ja kultuuri keskuseks. Linnarahvas püüdis taastada neid hooneid, mis pommitamisel hävinesid ning nüüd võib linna ajaloolist keskust pidada vabaõhumuuseumiks. Seetõttu on turism üks linna tuluartikleid. On veel üks huvitav sissetulekuallikas - teemantide lõikamine. Ja ka laevatehased, mis ehitavad väikese tonnaažiga laevu. Siia ehitati ka kaasaegne sadam nimega Zeebrugge.
Linn on kuulus oma pitsikeskuse ja kudumistööstuse poolest. Linna näoks said ka piiritusetehased ja õlletehased. Tundub, et tõenäoliselt ei mõjuta Brugge sellist tööstuse ümberehitust, mis hävitaks keskaegsed traditsioonid.
See on Brugge ajalugu lühidalt ning linna arvukate muuseumide külastamine ja selle ajaloolises osas kõndimine aitavad mõista selle keerdkäike. Linna mainiti ka kirjanduses ja eriti kuulsas Thiel Ulenspiegeli legendis.