Senegal on riik, mis oli üks esimesi, kes võttis vastu Euroopa kolonialiste. Ajal, mil uustulnukad vanast maailmast esimest korda nendele maadele tulid, oli juba arenenud omariiklus olemas, kuid see lagunes, kui algas Prantsusmaa aktiivne laienemine Senegali elanike vastu. Siiski on siin ka positiivne moment - enne seda oli sellel territooriumil mitu eraldi kuningriiki, mis ühendati üheks pärast Senegali kuulutamist Prantsuse kolooniaks. Just sel ajal hakkas riik sellisena eksisteerima ja tulevikus, pärast iseseisvusvõitlust, sai ta hiljem sellised iseseisva riigi sümbolid nagu Senegali lipp ja vapp.
Pärast Prantsusmaa Senegali vallutamist loodi siinne valitsus selliselt, et kohalik eliit osales valitsusprotsessis. See võimaldas kolonialistidel suurendada elanike lojaalsust ja vabaneda olulisest osast muredest. Sel ajal pandi alus kaasaegsele riiklusele, mis võimaldas pärast senegali võitlust iseseisvuse eest ja Mali föderatsiooni kokkuvarisemist luua Senegali iseseisva vabariigi.
Vapi ajalugu
Senegali iseseisva vabariigi vapp oli mereriikide jaoks üsna traditsiooniline ning sisaldas näkke, kolmikuid ja laineid. Kõike seda kroonis tõusev päike, mille kohal oli lint riigi nimega.
Moodsamal kujul ilmus Senegali vapp juba 1960. aastal ja see näitas lõvi rohelise tähe all. Uus riigi sümbol ei sisaldanud aga kogu vajalikku teavet, nii et viis aastat hiljem seda toimetati, misjärel omandas see oma lõpliku vormi.
Vapi elemendid
Senegali kaasaegne vapp on embleem, millel on kujutatud lõvi (presidendi võimu sümbol) ja baobab (hiiglaslikud baobabid on Senegali uhkus). Embleemi kohal on roheline täht - avatuse, ühinemisvalmiduse ja ühtsuse sümbol.
Vapi värvid on valmistatud Aafrika mandril levinud vaimus, kasutades rohelist, punast ja kollast värvi:
- roheline - lootuse ja arengu sümbol;
- punane - tähistamaks iseseisvuseks väljaloksunud verd;
- kollane - sümboliseerib ühistööga omandatud jõukust.
Kõike seda täiendab prantsuse keeles tehtud lint motoga "Üks rahvas, üks eesmärk, üks usk".
